Rõõmsamate teemade juurde tagasi tulles, siis Kaplinnal on veel peale V&A Waterfronti nii mõndagi huvitavat ja head pakkuda. Näiteks leiab üsna Kaplinna südamest Bo-Kaapi kvartali, mis tänu oma erksates värvides majadele eristub märgatavalt ülejäänud linnast. Ajalooliselt elavad kvartalis Kapi malaid (Cape Malays), kes põlvnevad enamjaolt 17.-19. sajandi vahel Hollandi Ida-India Kompanii poolt Kagu-Aasiast Kaplinna toodud orjadest. Kuigi oma keelt malaid alal hoida ei suutnud, sest valdav enamus räägib neist tänapäeval afrikaani keelt, suutsid nad sõltumata mitmesaja-aastasest orjapõlvest säilitada islamiusu. Selle tunnistuseks nägime Bo-Kaapis ringi käies mitmeid mošeesid koos minarettidega ning hijabidega naisi ning tänapäeval kutsuvadki sealsed elanikud end ennekõike moslemiteks, mitte malaideks. Bo-Kaapi tasub külastada nii ajaloosõpradel, arhitektuuri- ja kultuurihuvilistel kui ka inimestel, kes tahavad lihtsalt värvilisi maju näha. Teisel päeval külastasime 523 hektaril laiuvat ning kesklinna poolt vaadates Table Mountain’i teisel küljel asuvat Kirstenboschi rahvuslikku botaanikaaeda. Mõningasest vihmast ja 14 soojakraadist hoolimata oli botaanikaaia külastus täielik nauding. Mõnus oli jalutada ilusa looduse keskel, nautida vaadet Table Mountain’ile ning õppida tundma uusi taimeliike. Taimesõpradele on Kirstenbosch otse loomulikult paradiis, sest seal kasvab üle 7000 erineva Aafrika lõunaosa looduses leiduva taime ning kuuest LAV-i bioomist on esindatud viis. Sõltuvalt teadmisjanu suurusest võib Kirstenboschis veeta paar tundi kuni terve päeva, aga see on koht, mida Kaplinna minnes vahele jätta ei tasu.

Teine koht, mida Kaplinna minnes oleks patt mitte külastada, on kesklinna kohal kõrguv Table Mountain, mis eesti keelde tõlgituna tähendab „laua mägi“. Mäe nimi tuleneb tema omapärasest kujust, sest kaugelt vaadates meenutab Table Mountain ühte hiiglaslikku lauda. See tähendab, et mäel pole harjumuspärast tippu, vaid seda asendab 3 km laiune platoo, mis piirneb massiivsete kaljudega. Mäe välimus on niivõrd eriline, et see valiti ka 2011. aastal seitsme uue loodusliku maailmaime hulka ning mägi on nii laiaulatuslik ja liigirikka loodusega, et sinna on rajatud lausa eraldi rahvuspark, Table Mountain National Park. Kõige lihtsam viis mäe külastamiseks on köistõstuk, mis viib turisti 150 randi ehk umbes 10 euro eest viie minutiga tippu. Kuna tegemist on LAV-i ühe populaarseima turismiatraktsiooniga, mis meelitab inimesi ligi nagu meepott kärbseid, siis tuleb arvestada, et järjekorrad tõstukile on pikad. Lisaks võib tekkida raskusi autole vaba koha leidmisega tõstuki jaama ees olevas parklas.

Teine ja oluliselt sportlikum võimalus mäe avastamiseks ning tippu jõudmiseks on matkamine. Valida on mitme erineva raskusastmega raja vahel. Meie valisime Platteklip Gorge’i, mis on neist ajaliselt kõige lühem ja seetõttu ka üks populaarsemaid turistide seas. Matk kestab sõltuvalt inimese tahtest ja sportlikust vormist kuni kaks ja pool tundi. Meie kiirustasime ning saime hakkame umbes pooleteise tunniga. Samas kui aeg pole takistuseks, siis soovitaksin proovida mõnda pikemat matka, sest Platteklip Gorge’i rada on põhimõtteliselt üks pikk ja järsk 1800 astmega trepp. Kuigi ma eelistaks iga kell seda matka köistõstukile, on poolteist tundi järsust trepist üles käia üsna nüri ja ebahuvitav. Lisaks hakkavad suured kaljud varjama teatud kõrgusest alates ilusaid vaateid linnale. Teisisõnu, kui tavaliselt on mägedes matkamise üks eesmärkidest lisaks tippu jõudmisele nautida ka protsessi ehk teekonda tippu, siis Platteklip Gorge’i läbides oli meie ainuke eesmärk võimalikult kiiresti tippu jõuda, et näha lõpuks seda imeilusat ja paljukiidetud vaadet Kaplinnale. Meie jaoks ongi mägedes matkamise üks võludest tunne, et tippu jõudes oleme ilusa vaate nimel vaeva näinud. See tekitab palju rohkem rahulolu, kui sama vaate nägemine pärast tõstukiga üles tulemist, mis oleks liiga lihtne ning vaade poleks justkui täielikult välja teenitud. Table Mountain’i tipust meile avanenud vaade vääris aga täielikult matkal tehtud füüsilist pingutust. Kogu linn oli justkui peo peal ning oli selgelt näha, et Kaplinna keskus sarnaneb looduslikule amfiteatrile, mis on piiratud kolmest küljest mägedega (Table Mountain, Signal Hill, Lion’s Head ja Devil’s Peak) ning ühest küljest ookeaniga. Kokkuvõtvalt, köistõstukiga või matkates, Table Mountain’i külastus Kaplinna minnes on kindlasti kohustuslik!

Jätkub…