Kui pulmareisi esimese nädala veetsime LAV-i põhjaosas külastades Johannesburgi, Pretoriat, Blyde’i jõe kanjoni ning proovides ära safari, siis reisi teiseks nädalaks siirdusime LAV-i lõunaossa, et avastada Kaplinna ning tema ümbrust. Kuna Kaplinna eraldab Johannesburgist 1400 pikka kilomeetrit, siis otsustasime sinna minna lennukiga. See on kahtlemata kõige kiirem viis nende kahe linna vahel liiklemiseks ning lisaks väga odav ja mugav. Valida on võimalik mitmete erinevate lennufirmade vahel ning meie otsustasime lõpuks LAV-i lowcost kompanii Mango kasuks. Edasi-tagasi pilet Johannesburgi ja Kaplinna vahel maksis ühele inimesele koos käsipagasi ning kuni 23 kg äraantava pagasiga 120 eurot. Enne lennureisi olin veidi ärevil, sest ei osanud oodata, mida üks Aafrika lowcost lennufirma endast kujutada võib. Silme ees oli millegipärast vana ja tõrkuva mootoriga lennuk, mille 40 kraadine salong on paksult täis higised ja lärmavaid inimesi, kelle üle stjuardessidel puudub igasugune kontroll. Reaalsus oli aga hoopis teine, sest astusime sisse 16 aastat vanasse Boeing 737’sse, kus oli normaalne temperatuur ning jalgadel kindlasti rohkem ruumi kui Ryanairi lennukis. Kui tunniajane hilinemine välja jätta, sujus lend tõrgeteta ning Mango jättis endast väga meeldiva lennufirma mulje ning nende teenuseid julgeksin ka teistele soovitada.

Kaplinnas oli majutus võetud viieks ööks, sest nii linnas endas kui ka selle ümbruses on palju avastada. Tegu on LAV-i populaarseima sihtkohaga, mida külastavad igal aastal miljonid turistid ning kus asuvad kuulsad Table Mountain ja Hea Lootuse neem ning Stellenboschi veinipiirkond. Lisaks võib Kaplinna ümbrusest leida kaks pingviinikolooniat ning linnast kõigest 120 km kaugusel asub maailma vaalavaatluspealinn Hermanus. Kaplinna puhul on tegemist LAV-i kõige vanema linnaga, mis asutati hollandlaste poolt juba 1652. aastal. Seetõttu kutsutakse seda ka LAV-i linnade emaks. Lisaks on tegemist LAV-i seadusandliku ehk legislatiivse pealinnaga, kus asub riigi parlament. Kaplinna kohta olime kuulnud eelneva reisi jooksul mitmelt kohalikult, et see olevat palju turvalisem ja puhtam kui Johannesburg. Tegu olevat lausa täiesti teise maailmaga. Olime põnevil, kuid ootusi liialt kõrgeks ajama ei hakanud, sest Johannesburgi pole puhtuse ja turvalisusega raske ületada. Esimese kinnituse Kaplinna turvalisuse kohta saime meid lennujaamast ööbimiskohta viinud Uberi juhilt, kelle sõnul võib Kaplinnas isegi öösel rahuliku südamega ringi liigelda. Tema sõnul nägevat LAV’i valitsus palju vaeva, et Kaplinn ilus ja korras hoida, sest tegu on turismiatraktsiooniga. Kaplinna käest laskmine paneks suure põntsu kogu LAV-i turismisektorile.

Meie veetsimegi oma esimese päeva Kaplinna peal ringi käies ja linna avastades. Kuna ööbisime ainult 15minutilise jalutuskäigu kaugusel kuulsast V&A Waterfrontist, siis otsustasime kohe sellele LAV-i kõige külastatavamale kohale pilgu peale visata. V&A Waterfronti puhul on tegemist korrastatud vana sadamaga, kus asub kümneid erinevaid poode ja restorane, Two Oceans’i akvaarium, vaateratas, erinevad muuseumid ning mille krooniks on hiiglaslik Victoria Wharfi nimeline kaubanduskeskus. Esmalt külastasime kahe ookeani akvaariumit, mis on oma nime saanud Atlandi ja India ookeanidelt, mis Kaplinnast 220 km kaugusel Nõelaneemel kokku saavad. Akvaarium oli täitsa vahva kogemus, sest nägime palju erinevaid mereloomi ja kalu eesotsas mitmete hailiikidega. Meeletut elamust me sealt ei saanud, aga omajagu targemaks kindlasti. Isiklikult meeldis, kuidas oli rõhku pandud keskkonnaga seotud teemadele nagu suur plastmassreostuse hulk ookeanides ning säästlik vee tarbimine igapäevaelus. Saime teada, et varem või hiljem jõuab enamus maha visatud prahist maailmamerre. Selline teavitustöö on väga tänuväärne, sest paneb inimesed loodetavasti rohkem muret tundma meie planeedi tervise pärast ning võib-olla jätab mõni külaline hiljem oma kommipaberi või suitsukoni maha viskamata.

V&A Waterfront kubiseb turistidest ning seal viibides oli raske uskuda, et olime üldse Aafrikas. Kõik oli väga puhas, ilus ja korras ning tagatipuks olid isegi mustanahalised kuhugi kadunud. Oli tunne, nagu oleks sattunud mingisse Euroopa kaunisse linna. Puhtus ja kord ei piirdunud sugugi ainult V&A-ga, vaid see oli normiks kogu Kaplinna kesklinnas. Hea oli vaadata ilusaid üles vuntsitud hollandi ja inglise koloniaalstiis maju, puhtaid tänavaid, hooldatud parke ja haljasalasid. Tänavatel jalutasid inimesed, rannapromenaad oli jooksjaid täis, tänavakohvikud ja restoranid sumisesid ning parkides võis märgata lastega peresid. Veidi kahtlasem piirkond oli Green Market Square’i ümbrus ja linnavalitsuse hoone esine suur plats, kuid mitte mingil juhul ei saa neid võrrelda ei Johannesburgi ega isegi Pretoriaga. Pidevalt oli tunne, et viibisime turvalises kohas ning hirmu ei tundnud. Kontrast Johannesburgi ning tegelikult ka kogu ülejäänud põhjapoolse LAV-iga oli üüratu. Linnade keskuseid arvesse võttes oleks tegu nagu kahes täiesti erinevas riigis asuvate linnadega, kuid tegelikult ei olnud ka Kaplinnas kõik nii roosiline. Lennujaamast keskuse poole sõites ning hiljem Kaplinnast Stellenbochi või Hea Lootuse Neemele sõites läbisime hiiglaslikke townshippe, kus majad olid kokku klopsitud plekist ja muust kättejuhtuvast. Hetkega olime tagasi Aafrika reaalsuses, millest V&A kallid butiigid ja restoranid tundusid asuvat valgusaastate kaugusel, kuid tegelikkuses eraldas seda kahte niivõrd erinevat maailma ainult paarkümmend kilomeetrit. Sellise ebavõrdsuse nägemine oli kurb ja isegi šokeeriv, kuid pani asjad perspektiivi ning hakkasime kohe palju rohkem väärtustama enda kõigi mugavustega elu.

Jätkub…