Peolinn keset kõrbe, kus kõik on lubatud!
Ameerika on maa, mida tõenäoliselt paljud meist ihkavad oma elu jooksul külastada. Sel juhul pole ka mina erand ning nõnda saigi ette võetud lühike reis teisele mandrile, kümne tuhande kilomeetri kaugusele kodumaast.
Eestist USA-sse reisimisel pole olemas nii öelda kuldset otseteed, seega tuleb juba varakult vaim valmis panna, et nii mõneski Euroopa suurlinna lennujaamas tuleb väike vahepeatus teha.
Maandudes pilvepiirilt maismaa poole veel Euroopas olles, Amsterdamis, tekitas lennukiakendest avanev kevadine vaade juba omajagu elevust. Korraga tuli pähe mõte jätta kõik plaanid sinnapaika ning kihutada otsejoones õitsvat Amsterdami nautima. Sõlmisin endaga vaherahu, lubades naasta Amsterdami esimesel võimalusel.
Kogu reisilust jätkus aga Amsterdami lennujaamas, kus üllatasid enim inimesed, kes sõna otseses mõttes naeratasid silmadega. Võib juhtuda, et nii mõnigi Eestlane ajab siin mõistetava arusaama viisakusest ja flirdist omavahel segamini. Tegelikult on tegu lihtsalt palju vabameelsema kultuuriga, kui Põhjamaa inimene on harjunud nägema.
Enne USA lennu peale pääsemist tuli aga lisaks tavapärastele check-in'idele natuke ka turvatöötajatega "jutustada". Tegu oli vaid tavapärase rutiinse kontrolliga, kus turvatöötaja kohustus on vestluse käigus välja selgitada, et Ameerikasse suunduv inimene ei ületaks piiri "valedel" eesmärkidel ega poleks teistele kuidagi ohtlik.
Meie vestlus turvatöötajatega kujunes aga väga pikaks, kui jõudsime selleni, et leiva teenin lauale töötades Eesti ühes suurimas uudistekanalis. Pärast seda muutus turvatöötaja lõbus naljatlemine tõsiseks küsitlemiseks ning korraga uurisid ühe turvatöötaja asemel mitu tõsist pilku mu passi ning küsisid lisaks muidki isikut tõendavaid dokumente.
Samuti pidin mitmeid kordi kordama, et olen oma käsipagasi ise pakkinud ning pagas on kogu aeg minu silme all olnud. Seda tõenäoliselt sellepärast, et juhul kui USA-s peaks minu pagasist leitama ebaseaduslikke aineid, olen saja protsendilisest olukorra eest vastutatav ega saa hiljem väita, et keegi on midagi by accident minu kotti sokutanud.
Kui selgus, et ma tõepoolest lähen vaid puhkama, päästis turvatöötaja naljatlev huumor kogu olukorra ning tatsusin rõõmsal sammul USA-sse suunduva lennuki peale.
Pikk väsitav lend selja taga, tervitas USA Minneopolise lennujaamas mind paar rõõmsat korrakaitsjat, kes lasid narkokoertel igat Ameerika pinnajale astuvat turisti nuusutada. Tavaline protseduur võttis aga jalad värisema, sest olen eluaeg koeri kartnud. Õnneks koerad minu hirmu ei tundnud ning seejärel ootas ees paar tundi ootamist Minneopolise lennujaamas ning reis Las Vegasesse võis alata.
Enesetunne oli selleks ajaks juba marusant, sest polnud sõbakest kogu reisi vältel kordagi silmale saanud. Öine vaade lennukiaknast Las Vegasele äratas aga tüdimustundest ning haaras jälle emotsioonidetulv, mida viimati tundsin kui lendasin öise St. Peterburgi kohal. Kaunis, imeline ning hingemattev vaatepilt!
Las Vegasega tutvusin lähemalt teisel päeval, kui olin kurnava lennureisi kosutava ööunega tasa teinud. Tänavapildis riivas esimesena silma vastutulijate kasimata väljanägemine. Suured Adidase jooksutossud, ajast ja arust kulunud dressipüksid ning lohvakas T-särk on Las Vegase tänaval liikleja tavaline outfit. Inimesed ei pelga kanda riideid, mis on ilmselgelt neile liiga väikesed, liigselt paljastavad või kohe üldse ei sobi. Neil on täiesti ükskõik, kuidas nad parasjagu välja näevad ning miks nad peaksidki hoolima - hei, see on ju Vegas?
Las Vegase tänavad on inimestest üle ujutatud ning kogu tänavaliiklus meenutab kergelt Bangkoki tipptundi. Seal juures kui Tais on prügi, mustus ja kaos tänavatel tavaline nähtus, siis Las Vegase hingele midagi sellist ometi panna ei saa. Inimlikust vaatenurgast tundub lausa võimatu hoida sellist puhtust, arvestades pidutsevat rahvamassi ja melu, mis tänavail sünnib. Las Vegase tänavail pole ka haruldane tunda näiteks kanepi lõhna ning vänge alkoholi lõhnad käivad pea igaühega kaasas.
Hinnad Las Vegases on krõbedad. Vaid pudel vett maksab 3,5 dollarit, kuid suuremast poest õnnestub ka paari dollariga pudeli vett soetada. Toidud on igal pool ühtemoodi kallid, näiteks ühe võiku hind ulatub neljast dollarist kuni kaheteistkümne dollarini. Kõige odavam alternatiiv ongi tõenäoliselt Ameerika enda armastatud McDonalds, kus vaid ühe dollari eest saab hankida burgeri. Üldiselt kõik toidud, mida söögikohtades pakutakse, maitsevad rasvaselt ning joogid on väga magusad.
Linna liikluses näeb väga palju uhkeid limusiine, maastureid ning tundub ka, et ühe Ameeriklase peamiseks prioriteediks on osta endale uhke auto ja maja, kui hoolitseda oma tervise või välimuse eest.
Tagasi hindade juurde tulles - ükskõik, kas Nevada või mõni muu USA osariik, igal juhul on kasulik USA-st soetada endale riideid. Euroopas kallid disainerrõivad nagu Calvin Klein, Guess, Armani, Hugo Boss maksavad kohapeal sama palju kui Eestis näiteks H&M või Zara ketis müüdavad rõivad.
Vegase must-see on Bellagio luksushotelli ees asuv purskkaev, mida paljud meist on näinud mõne menufilmi vahendusel. Näiteks just paljud Ocean trioloogia stseenid on sealsamas filmitud. Võimas veešõu purskkaevul mõjub tõepoolest hurmavalt ning võidab iga päev tuhandete turistide südame.
Vaata videot siit!
Las Vegase linnamelust asuvad tunnikese sõidu kaugusel Eldorado kanjon, mis väärib iga turisti tähelepanu. Hiigelsuurte mägede keskel asuvas kõrbes on võimalik rallitada ATV-ga, tulistada püssist või proovida vibulaskmist. Samuti teevad kohalikud väikese ekskursiooni kullakaevandustes, pajatades samal ajal seiklusjutte kohalikust ajaloost.
Õnneks sattusin kõrbe ajal, mil sadas kergelt vihma (Nevadas sajab vihma aastas vaid 4-5 korda!) seega karvased ämblikud, ussid ja skorpionid jäid vaid tänu jumalale fantaasiaviljadeks. Kohalikud muide ka ise pelgavad madusid, ämblikke ning muid elukaid, kuid austavad igati nende territooriumi ning hirmsaid õnnetusjuhtumeid pole nende eluea jooksul õnneks juhtunud. Kogu loodus mägede keskel on aga tõepoolest vapustav ning just paljude tippfotograafide jaoks on Eldorado kanjon unistuste sihtpunkt.
Tagasi Vegase linnamelu juurde tulles ei saa üle ega ümber vaadata mängupõrgudest, mis ahvatlevalt turiste ligi meelitavad. Tabloodel vilkuvad sädelevad hiigelsummad sunnivad paljusid kulutama oma viimaseid sääste ning kogu kasiino olemus on loodud nii, et kundedel oleks võimalikult hea ja mugav. Ka näiteks alkohol on kasiino kundedele tasuta, kuid viisakas on jätta üks dollar tippi ning siinkohal pean illusiooni purustama justkui oleks baarileti ääres jooke lookas tasuta - nimelt teenindaja valib ise kliendid välja, kellele ta tasuta jooke serveerib ning nendes on kange alkoholiga selgelt liialdatud.
Muidugi pole absoluutselt vahet, mis kell parasjagu on, sest pidu käib ööpäevaringselt. Nii tänavatel, kui ka kasiino(hotellides) sees. Tänaval võib kohata keset päeva näiteks ämblikmeest, Minione, kurikuulsa "Pohmakas" filmist tuntud Zach Galifianakise teisikut ning erootilistes kostüümides tantsivaid tüdrukuid. Samuti liigub tänaval mitmeid erinevate klubide promootoreid, kes neidusid ahvatlevate pakkumistega kohalikku ööklubisse meelitavad.
Ei ole haruldane vaatepilt näha hommikusöögilaua kõrval tuigerdamas purupurjus inimesi, kes kiirelt rikastuda soovivad. Kasiinohotelli puhul ilmselt saabki häirivaks pidev suitsuhais, mis hommikul esimese asjana ninna tungib.
Mida siis inimesed tegelikult Vegases teevad? Absoluutselt kõike. Inimesed külastavad Vegast, et veeta unustamatu nädalalõpp inimeste seltsis, kellega nad enam iial ei kohtu. Paljud võtavad ette pika teekonna patu pealinna, et duubeldada oma viimased säästud ja täita lapsepõlve tuhmunud unelmad. Nii mõnedki külastavad Vegast, et priisata ja kulutada valimatult elu glamuursemate mugavuste peale.
Pole pelgalt müüt, et Vegas on linn, kus võib teha kõike, sest tegelikult kõik sinna just kõike tegema lähevadki! Vegas on linn, kus võid lasta end nii lõdvaks kui süda lustib, ilma, et satuksid mõne kriitilise pilgu alla.
