Mu sõbrad ja tuttavad küsivad sageli enne Tenerifele minekut minult nõu – kuidas sinna soodsalt lennata, mida kohapeal teha, kas tasub võtta rendiauto, kuhu kanti ja mis keskkonnas hotell broneerida jne. Imestatakse ja kaheldakse – kas seal tõesti on talvel soe.

Et me sel talvel uuesti Tenerifele maandusime, on ühe teise pikalt sepitsetud plaani ootamatu pöördega lõpp. Algne plaan oli minna aasta kõige pimedamal ajal umbes kuueks nädalaks Floridasse. Kui ma hakkasin konkreetselt lennupileteid, elamist, autorenti ning muid igapäevakulusid kokku arvutama, tuli see nii üüratu summa (ca 10 000 eurot neljale inimesele), et mulle hakkas see plaan selgelt ebamõistlik tunduma.

Pealegi poleks selle raha eest saanud endale lubada lahedat elu, vaid elada oleks tulnud oluliselt kehvemates tingimustes, kui me kodus olime harjunud. Ma rõhutan sõna elada – kuu aega kvalifitseerub juba elamisena, mitte pole reisil üks juhuslik peatumispaik. Reisil olles ei ole mu eesmärk peatuda koduga sarnastes oludes, vaid ikka näha ja kogeda võimalikult palju loodusimesid, erilist arhitektuuri ja üldist kontrastsust oma tavapärasest elust.

USA plaani alternatiivina tuli mõttesse taas Tenerife, kus me olime juba korduvalt talviti käinud. See on kaugeim, aga ka kõige soojem Euroopa nurk novembris ja detsembris. Mitte et meil ideid vähe oleks, kuhu minna. Aga sel korral olid eesmärgid hoopis teised – osad meist pidid ka õppima ja töötama. Kuna meie plaan oli minna elama, mitte avastusretkele, siis Aasia oma mitmekesisuses välistasime.

Miks Tenerife?

Tenerife asub Aafrika rannikul, aga on Euroopa (Hispaania) osa. Elu Tenerifel on euroopalik, toidud samuti. Lisavaktsiine Tenerifele minekul teha pole vaja, ka looduses pole mürgiseid loomi ega taimi (küll aga ei tasu kaktusevilju korjata – imetillukesed okkad annavad kätes veel mitu päeva endast märku). Mobiilside ja (telefoni)internet töötavad enam-vähem korralikult (leviauke on küll mägedes, aga see on mõistetav). Hinnatase on Eestiga üsna sama, pigem isegi veidi soodsam. Peamine põhjus, miks aga meile meeldib Tenerifele ikka ja jälle tagasi minna, on selle kliima ja võrratult mitmekesine loodus.

Tenerife kliima ja loodus

Tenerife on suurim Kanaari saartest, olles samas pindalalt Saaremaast väiksem. Kuna saar on mägine, siis selle väiksust siin ei tunneta – tasandeid, kus elu ja liiklus toimub, on oluliselt rohkem kui lauskmaal.

Suurt osa saare olulisematest punktidest läbib kiirtee, mida mööda on liiklus kiire ja sujuv. Kes aga ekstreemseid olusid otsib, siis neid leiab igalt poolt, kui kiirteelt maha pöörata ja mäkke sõitma hakata. Mõned teed on küll sellised, et tekib tunne, et auto kohe tagurpidi kukerpalli mäest alla veereb või on teed nii kitsad, et mõtled hirmuga, kui keegi peaks kurvi taga vastu tulema. Maasturit pole kõrvalteedel seiklemiseks vaja, teed on kõik asfaltkattega.
El Teide.

Kuigi Tenerife on väike saar, leidub sellel saarel sageli neli meile tuttavat aastaaega korraga. Lõunarannikul saab nautida meie mõistes südatalvel (detsember, jaanuar) suviseid temperatuure ning sooja veega ookeani, samas kui üles El Teide vulkaani (3718 m, Hispaania kõrgeim tipp) poole vaadates näeb seal lund. Saare kirdeosas on talvekuudel pigem sügisesed ilmaolud – märg, vihmane ja umbes 10-15 kraadi sooja, saare põhjaosas on aga loodus kevadiselt lopsakas ning temperatuurid samuti jahedamad kui lõunarannikul.

Lend Tenerifele

Tenerifele saab (seisuga jaanuar 2015) Tallinnast otselennuga kaks korda nädalas (lisainfo Aurinkost). Kuna aga Aurinko normaalhinnaga lennud on aasta-aastalt üha kallimaks läinud ning ulatuvad praeguseks juba samasse suurusjärku, millega saab Tallinnast Aasiasse või USA idarannikule, ei suuda ma sellist hinda välja käia. Oleme seni alati käinud Tenerifel Aurinko otselennuga, aga alati ostnud pileteid viimase hetke pakkumisega, mil hind on 300-350 eurot inimene (edasi-tagasi). Aurinko on ajaperioodi suhtes samuti jäik – nad ei müü ebastandardseid ajavahemikke, kuigi lennud käivad kaks korda nädalas ning teoreetiliselt oleks see võimalik.

Kuna soovisime olla sel korral Tenerifel üle kahe nädala, langes valik Ryanair’i kasuks. Ryanair’iga saab Tenerifele ühe vahepeatusega läbi Bergamo, Oslo või Londoni. Kuidas tulla ja minna, oleneb kuupäevadest. Mõnikord on vajalik vaheööbimine. Meie läksime Tenerifele läbi Bergamo (vahel üks öö) ning jätkasime lendu järgmisel hommikul. Tagasi tulime läbi Oslo ning siis klappisid lennud täpselt (ca 2 tundi aega kahe lennu vahel). Samuti saab Tenerifele teiste odavlennufirmadega nagu Easyjet ja Norwegian. Hinnad tulevad oluliselt mõistlikumad isegi siis, kui kaasa vedada hulk tasulist lisapagasit (meil oli kolm pagasit, tasulised istekohad ning hind nelja peale ca 1100 eurot edasi-tagasi).

Leidsin ühe eestikeelse lehekülje, kust on lende endale sobilike kuupäevadega palju lihtsam otsida kui lennufirmade enda kodulehelt. See lehekülg pakub valikuid erinevate odavlennufirmadega minekuks. Kui sobivad kuupäevad leitud, on ost mõistlik teha siiski odavlennufirma kodulehelt, kuna hind tuleb veel soodsam kui see Eesti sait näitab.

Kes varem odavlennufirmadega lennanud pole, siis neile teadmiseks, et nendel lendudel kaalutakse pagasit väga täpselt ja ülekilod pole lubatud (Eestist startivatel tšarterlendudel ei nurise ega küsi lisaraha mõne lisakilo eest keegi). Samuti on määratud täpsete mõõtudega käsipagasi suurus ja kilod (kõik andmed on kirjas odavlennufirmade broneerimissüsteemis). Kuigi reeglina peetakse neist kilodest ja mõõtudest väga karmilt kinni, toon kohe samalt reisilt vastupidise näite. Teades, et Tenerifel suhtutakse erinevatest reeglitest kinnipidamisse mitte just kõige usinamalt, katsetasin tagasi lennates Ryanairi lennul Tenerifel pagasit ära andes nelja (!) ülekiloga meie kolme pagasi peale kokku. Peeti nõu, löödi käega ja öeldi lihtsalt “happy hour”.

Elamine Tenerifel

Kui talvisel ajal (november, detsember, jaanaur, veebruar) Tenerifel peatuda, tasub elupaigaks valida saare lõuna- või lääneranniku piirkonna. See on siis ainuke koht, kus on suviselt soe (ca 20-25 kraadi). Piirkond algab lennujaama juurest ning lõpeb Playa Paraiso’s. Soe on just all rannikul; kui juba veidi mäkke tõusta, hakkavad temperatuurid langema. Piisab isegi vaid veerandtunnisest mäkkesõidust, kui temperatuur võib olla juba 10 kraadi jahedam.

Pealinn, mis asub saare kaguosas rannikul, on lõunapiirkonna kuurortidest mitme kraadi võrra jahedam. Sageli vaatavad inimesed, kes plaanivad Tenerifele puhkama minna, saare ilmaennustust ja satuvad ilmaportaalides just pealinna Santa Cruz’i peale – see on selgelt eksitav, sest saare lõunaosas kestab samal ajal igavene suvi.

Los Cristianos ja Playa de las Américas on Tenerife turismipiirkonna süda, kus keeb ööelu, on väga palju restorane, poode ning hotelle. Turismipiirkonnad on üle maailma suhteliselt sarnased - kärarikkad ja mitte just kohaliku kultuuri kontsentreeritud paigad, pigem pakuvad nad kõike ka keskmisele turistile (kes tahab nii omakeelset teenindust kui endale harjumuspärast toitu).

Turistile püütakse müüa võimalikult palju ja võimalikult kallilt. Tänavaääri palistavad lõputud Hiina nodi poed, kust saab osta kõike alates saare artefakte tutvustavatest magnetitest kuni delfiinidega rannalinade ja T-särkideni välja. Kontrastina Hiina rämpsule on Los Cristianose peatänava ääres ka kallimad brändikaupade poed. Ma ei tea, kas keskmine naine ostabki reisidel ehteid ja karusnahku (või ostab neid talle mees), aga neid lõputuid poode vaadates tundub küll nii. Mõni hotell ja purskkaev meenutavad miniversiooni Las Vegase gigantsetest ehitistest. Las Vegas, kus on kopeeritud Vana Maailma arhitektuurilisi suurvorme, on nüüd Arizona kõrbest ringiga tagasi Euroopasse toodud. Tundub üsna absurdne.

Eelpool mainitud kahe kokkukasvanud turismikeskuse kõrval jätkuvad järjest San Eugenio (vanem piirkond) ja veidi eemal Costa Adeje (uuem ja viisakam piirkond). See viimane on olnud meie lemmik peatuspaik Tenerifel. Costa Adejes asub meie lemmikrand, kus on pea alati hiiglaslikud ookeanilained.

Samuti on Costa Adejes olnud nende aastate jooksul parim apartement, mida hiljem pole enam õnnestunud saada. Kusjuures tol korral broneerisime selle kaks päeva enne kohalejõudmist. Väga konkreetse soovitusena meie poolt on peatuda Terrazas del Duque II nime kandvas suures majadekompleksis, kus on erinevas suuruses kortereid rentida. Hinnaklass on küll suhteliselt kõrge, kuid majas on ideaalne katusebassein ca 30-kraadise veetemperatuuriga. Lastele vees sulistamiseks on sellise soojusega vesi äärmiselt mõnus, kus külm ei hakka kunagi. Köetavaid basseine on Tenerife majutusasutustes suhteliselt vähe ja kui on köetud, siis sageli ca 22 kraadini. Majutusasutuste tutvustuses mainitakse küll, et hotellidel on aastaringne bassein, kuid see ei tähenda, et seda köetakse. Loomulik veetemperatuur basseinides võib jääda tublisti alla 20 kraadi. Meie viimase korra basseinis oli tõenäoliselt ca 16-kraadine vesi ning sinna kannatas sisse hüpata vaid siis, kui sai eelnevalt kuumaks joostud. Vesi oli ka siis tõeliselt karastav ja varbaid-sõrmi krampi kiskuv.

Ka saare läänerannikul Los Gigantese kandis on talvel suhteliselt sarnane temperatuur lõunarannikuga. Olenevalt sellest, kas on soov saarel ringi liikuda, tuleb arvestada, et Los Gigantese juurde ei vii enam kiirteed, vaid tuleb seigelda kitsamatel ja aeglastel teedel (ca pool tundi kiirtee lõpust Los Gigantesesse; lennujaam ca 45 minuti kaugusel).

Kogu lõunarannikul saab majutust valida nii ookeani äärde (kus on enamus majutusasutusi) kui ka teisele poole kiirteed, kus mäed juba tõusevad. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, võib juba sellest vähesest kõrguse vahest tulla mõnekraadine temperatuuri erinevus. Eriti tuntav on see just detsembris ja jaanuaris, kui ranniku 22-kraadisest temperatuurist võib teisel pool kiirteed saada juba alla 20-kraadine pisut kargem õhk. Sel korral käisime Los Cristianosest otse üle kiirtee ca 5 minuti autosõidu kaugusel loomaaias, mis asus samuti mäeveerel ning seal autost välja astudes oli temperatuuri vähenemist selgelt tunda.

Elamist leiab ülemaailmselt majutust pakkuvatelt saitidelt nagu http://www.homeaway.co.uk või https://www.airbnb.com. Kes emakeeles suhelda tahab, siis majutusasutuste pakkumisega tegelevad ka kohalikud eestlased: http://www.tenerifesiesta.com.

Rendiauto Tenerifel

Tenerifel on rendiautod mõistliku hinnaga. Meie oleme alati hoidnud autot kogu sealviibitava perioodi vältel, kuna me liigume palju ja alati on igale poole enda autoga mugavam minna (eriti just lastega). Kui kahelda, kas tasub nädalaseks puhkuseperioodiks rendiautot võtta, siis tasub arvestada ka lennujaamast taksosõiduga kuurordisse ja hiljem tagasi, mis maksab umbes kahe päeva autorendi raha.

Kui on plaan Tenerifel ringi sõita, siis rendiautoga omal käel on seda väga mõistlik teha ning nii pääseb ka kohtadesse, kuhu turismi- ega liinibussid ei vii. Samuti võimaldab auto olemasolu elamise asukoha suhtes suuremaid valikuid.

Rendiauto tasub broneerida varem, kuna nii on odavam (kohapeal lennujaamast või muust autorendist võttes on alati kallim). Autorent lennujaamas on väga kiire ja mugav. Lennujaam on väike ja autod kohe lennujaama ees parklas.

Rendiautot saab (ka üle maailma) leheküljelt: http://www.netflights.com.

Kanaari saartel oleme eelistanud viimasel ajal aga kohalikku firmat Cicar, mis pakub lapsetoole rentida tasuta.

Toit ja restoranid

Minu puhul on kohalik hea toit reisisihtkoha valikul oluline kriteerium. Küll aga pean tõdema, et Tenerifel on häid toiduelamusi leida äärmiselt raske. Kui, siis peab lootma vaid enda peale.

Üldine restoranide tase Tenerifel on kehv. Pole eesmärki pingutada ja panna inimest sinu juurde tagasi pöörduma, kui põhiklientideks on turistid. Turistid, keda maandub saarel keskmiselt ca 14 000 inimest päevas. Samuti oleme aru saanud, et kohalike mentaliteet ei ole pakkuda head teenindust. Poes võib müüja rahulikult laduda lettidele uut kaupa, nähes, et sa seisad kassas ja jäätis juba sulab käes, aga tema ei liiguta enne, kui on oma kauba ära ladunud. Kontrastina ja pisut uskumatu näitena võin tuua, et oleme Tenerife restoranides paaril korral sattunud ka eestikeelse teeninduse peale, mis on olnud alati väga meeleolukas ja südantsoojendav mõlemale poolele.

Viimasel Tenerife reisil pidime pettuma ka ainsas restoranis Tenerifel, kus meile tõesti meeldis käia ja mille pakutav luksuslik Aasia köök oli midagi erakordset (restoran 88, asukoht - La Caleta). Enam mitte. Seega ei jaga ma ühtegi konkreetset restoranisoovitust, vaid soovitan hoopis minna poodi ja osta mereande – need on värsked, meie mõistes odavad ja maitsvad: sinimerekarbid, krevetid, kaheksajalad, erinevad suuremad ja väiksemad kalad.

Meil on kujunenud lemmikkalaks kuld-merikoger (dorada), mida oleme seal nii grillinud, küpsetanud tempura tainas kui ka keetnud supiks. Ühes Puerto de la Cruz’i kalarestoranis soovitati meil maitsta ka dorado kala (eestikeelset nime ei tea). Üks täht sõna lõpus erineb, aga kala on hoopis teistsugune – suur ja tugeva lihaga, meenutades kõige rohkem tuunikala. Dorada maitses meile siiski paremini.

Tenerifel olles naudime me ka endavalmistatud hommikusööke, mis on nii lihtsad kui ka eriliselt maitsvad. Pingutus mitte süüa nisujahu siin ei toimi – Tenerifel on igal sammul poed, kus müüakse värskeid Prantsuse stiilis pikkasid krõbeda koorikuga saiu ja need on vastupandamatult head. Saia peale paned vaid juustu ja võid, kõrvale tomatit ja ongi minu jaoks ideaalne hommikusöök olemas. Kõrvale joome värskelt pressitud apelsinimahla, mida Renee igal hommikul valmistab. Kui hindadest rääkida, siis nii sai, juust kui apelsinid on siin odavamad kui Eestis.

Lihasõpru kindlasti rõõmustab, et suuremates supermarketites on lihavalik oluliselt mitmekesisem kui Eesti poelettidel. Sealihast ja veiselihast kohtab selliseid lõikeid, mida meil kunagi ei müüda. Näiteks sealihast õhukesed, ca poole cm paksused viilud – nii kaelast, välisfileest kui ka erilise marmorsusega Iberia seast. Samuti on seast ja veisest valmis praelõike, korralikke antrekoodi tükke jne. Näha on, et hispaanlased hindavad liha ja oskavad seda ka valmistada.

Puu- ja juurviljad poelettidel on suures osas Kanaari saartel kasvatatud. Muidugi tuuakse siia ka sisse, mida siin ei kasva, aga üllatavalt palju on kohalikku. Taiga võrreldavaid puuviljaelamusi siit loota ei tasu, aga banaanid kui enim kasvatatud viljad Tenerifel on siin väga maitsvad.

Üllatav, et mahekaupadele pole Tenerifel üldse nõudlust – siinsetes poodides täiesti puuduvad ökotooted. Korra olen ühes suuremas Carrefourr’is näinud väikest ökoletti, aga üldiselt tavalistes suurtes poodides pole ainsatki mahetoodet, isegi puuvilju mitte. Eesti on juba nii Põhjamaaks muutund ning olen harjunud, et mahekaupa ei pea käima ostmas vaid ökopoodides, vaid suurtes poodides on väga paljudel toodetel ja köögiviljadel ka mahekauba näol alternatiiv olemas.

Tenerife poodides ringi vaadates tundub kaubavalik tegelikult oluliselt üksluisem kui Eesti poodides. Seda vaadates ja mõeldes mõistan, kui palju naturaalset ja põhjamaist kaupa meie poodides on. Kuigi vahel kipun ka Eestis mõtlema, miks mingi kaubagrupp on nii nigelas seisus. Kala- ja mereandide värskus näiteks – no ja kontrastina on Tenerifel just need oma parimas olekus.

Vähesäilivate piimatoodete valik on Tenerifel ka nigel, et mitte öelda olematu. Tahtsin ühel päeval teha sinimerekarpe kooreses kastmes ning otsisin pikalt suurest poest rõõska koort taga. No ei leia. Lõpuks leidsin ühe igavesti säiliva 20% koore. Värske piim (mitte toorpiim) on samuti haruldus – neid on vaid mõni pudel kõige suuremates poodides. Jogurtivalik on üsna lai, aga palju on ka liiga kaua säilivaid jogurteid. Küll aga leidsime ühe normaalse koostisega Hacendado kaubamärgi all müüdava kirsijogurti (imemaitsev kirsimoos all, maitsestamata jogurt peal), mis meile kõigile nii väga maitses, et sõime seda lausa igapäevaselt. Juustudest müüakse kohalikust toodangust palju kitsejuuste. Lehmapiimajuustud on suures osas Hollandist pärit. Parmesani tuleb poest tikutulega taga otsida. Sel korral leidsime müügilt ka pühvlimozzarella (varem oleme ka otsinud, aga pole olnud) ja meie pere kolm mozzarellafänni said üsna sageli Caprese salatit.

Tasub arvestada, et pühapäeviti on nii toidu- kui ka rõivapoed Tenerifel suletud. Ka kõik suured keskused. Lahti on vaid üksikud väikesed lähikauplused turismikeskustes.

Tenerife veepargid ja loomaaiad

Tenerife on küll väike saar, kuid sinna on saare kliimat ja turistidevoogu arvestades rajatud mitmeid veeparke ja loomaaedu.

Võimsamad ja elamusterohkemad on samasse gruppi kuuluvad loomaaed "Loro Parque" ja veepark "Siam Park". Teisele kontsernile kuuluvad veepark "Aqualand" ja loomaaed "Jungle Park". Kui on plaanis külastada nii loomaaeda kui veeparki, siis piletid tasub grupisiseselt osta kaksikpiletina (saab nii veepargi kui loomaaia kassast), nii tuleb hind soodsam. Piletid on sellegipoolest päris kallid ja perega minnes teeb see kokku märkimisväärse summa (väikesed lapsed on mingi vanuseni tasuta). Meie poolt on esimene soovitus kindlasti Loro Parque ja Siam Park, mis on küll veidi kallimad, kui teine nimetatud grupp, kuid saadud elamused on seda väärt. Need ei ole kohad, kus vaatad, kui tore on lastel ja sellest tuleb ka endal hea tunne sisse – need on kohad, kus ka täiskasvanul on päriselt põnev.

Oleme reisidel väga palju loomaaedades käinud ning meie lemmikloomaaed on siiani Loro Park, kus oleme käinud kolm korda. See on väga ilus, puhas ja kaasaegne loomaaed. Delfiinide -, vaalade -, merilõvide - ja papagoide showd, pingviinid jääl, valge tiiger ning meeletult hulgal papagoisid (Loro Parque tähendabki tõlkes papagoiparki ning see loodi algselt papagoide kaitseks). Minimaalne külastusaeg võiks olla 4 tundi.

Siam Park on samuti maailmatasemel atraktsioonidega veemaailm. Käisime seal ilma lasteta ning see oli hea valik, kuna täiskasvanutele (või üle 14-aastastele) mõeldud atraktsioone leidub seal oluliselt rohkem. Saime koos lustida ilma, et üks meist oleks pidanud lapsi lastebasseini ääres valama. Muidugi oleks seal ka lastel põnev, sest väikestele lastele on hulk põnevaid kohti ja tegevusi. Aga endal oleks ilmajäämise tunne suurem, kui kogu aeg ei saaks ise adrenaliin laes vees möllata.

Viimasel reisil käisime vahelduse mõttes teises Tenerife loomaaias – Jungle Park’is, mis asub suvituspiirkonna lähedal. Seda võiks pigem nimetada isegi loomaaed-seikluspargiks, kuna lisaks loomade vaatamisele saab seal nööridest seiklusradadel kõrgustes ronida. Saab vaadata ka merilõvide ja lindude showd. Meile meeldis seal samuti, kuid Loro Parque jääb ikka võimsamaks. Alla 3-aastastega või vankriga minekut sinna ei soovita, muidu jääb paljust ilma. Seevastu Loro Parque on vankriga jalutamiseks ideaalne koht.

Lisaks neile kahele loomaaiale on Tenerifel veel Monkey Park, kus külastajad saavad ahve toita. Ise seal käinud pole ning ei oska seega ka kiita ega laita. Aqualandi veepargis käisime üle 10 aasta tagasi, väga erksaid mälestusi sellest ajast pole. Siam Park on igal juhul võimsam ja kaasaegsem.

Teised Kanaari saared

Lisaks Tenerifele oleme kaks korda (eraldi nädalase reisina) käinud ka suuruselt teisel Kanaari saarel – Gran Canarial. Neil saartel on üsna palju läbivaid sarnaseid jooni, kuid alati ka midagi eripärast. Gran Canarial on võimsad liivadüünid, imeline pealinn Las Palmas ja hoopis teistmoodi loodus teel saare keskpaigas asuvasse mäkke.

Korduvalt oleme mõlgutanud mõtteid, kas minna Tenerifele lähimale saarele La Gomerale ühepäevasele väljasõidule. Laevaühendus Tenerifelt La Gomerale toimub Los Cristianose sadama kaudu; valida saab kahe laevafirma vahel (Fred Olsen ja Armas). Hinnad on üpris kõrged – 4 inimest ja auto maksab ca 170 eurot. Ilma autota pole mõtet minna, kuna ühest turismikeskusest teise saare turismikeskusesse jalutama sõitmine pole just see, mida ootaks. Ka pole laevasõit iseenesest meie jaoks elamus, mis võib seda olla mitte-mereriigist pärit turistidele. Kohapealne autorent tekitaks mõttetut ajakulu ja rahalist võitu ka ei annaks.

Olen uurinud La Gomera looduse kohta ning saanud aru, et tegelikult korduvad need samad mustrid, mis on Tenerifel – need samad loorberilehised metsad, mis on nii haruldased ja mida leidub kogu maailmas vaid neil kahel saarel. Ka rannikuvaated on väga sarnased. La Gomerat peetakse küll rahulikumaks ja vähem turistikaks kui Tenerifet, kuid nagu me Tenerifel ringi seigeldes oleme avastanud, siis ka siin leidub küll inimtühje kohti. Kuigi ma olen kahel viimasel Tenerife reisil kõvasti pead murdnud, lugenud, kahelnud, mõelnud ühtepidi ja siis jälle teistpidi, oleme jätnud minemata peamiselt just kalli hinna tõttu.

Tenerife TOP 10 vaatamisväärsused

Toon välja meie lemmikpaigad Tenerifel, mis on erilised oma erakordsuses, pannud meid enim ahhetama, imestama, vaimustuma ja mida julgeme ka teistele soovitada. Neid kohti tähtsuse järjekorda panna on keeruline, pigem on see sümboolne TOP 10, kus näpuga “kohta edetabelis” taga ajama ei pea.

1. El Teide vulkaan – Tenerife ja kogu Hispaania kõrgeim tipp (3718 m). Ca 2200 m peale pääseb autoga (suured kuumaastikku meenutavad alad, kus saab ringi sõita), edasi saab gondliga (lisatasu eest) peaaegu tippu ka.

2. Loorberilehised ürgmetsad Tenerife kirdeosas Anaga mägedes. Sellised metsad katsid kogu Euroopat 20 miljonit aastat tagasi; praegu endeemilised, leidub vaid Tenerifel ja La Gomeral. Postitusest leiab ka täpsed juhised heade matkaradade kohta.

3. Tenerife mägine loodeosa, tee Masca külla, matkarajad. Tasub minna, kui on kogenud autojuht, kes saab hakkama väga kitsastel ja käänulistel mägiteedel (teel asfaltkate, maasturit pole vaja, saab ka väikese autoga). Imelised vaated, äralõigatus tsivilisatsioonist ja tunne, kuidas loodus on inimesest nii palju võimsam. Just matkastes saab vaadetest võimsaimad emotsioonid.
Tenerife kuumaastikud.

4. Vulkaaniline rannik, must liiv ja Los Gigantese kaljud. Tenerifel pole looduslikku kollast liiva nagu meile harjumuspärane liiv. Tenerife liiv on vulkaaniline ja seega musta värvi. Suur osa rannikust pole siiski ujumiskõlbulik, vaid seda palistavad vulkaanilised kivimimoodustised. Saare lääneosas, Los Giganteses, on ranniku ääres püstloodis võimsad kaljud. Seigelge ja avastage rannikut.

5. San Cristóbal de la Laguna linn. Asub praeguse pealinna Santa Cruzi lähedal, oli kunagine Tenerife pealinn. Sajandeid vana linnaplaneering on säilinud – selle aja kohta harukordsed pikad ja sirged tänavad ja mõnusa atmosfääriga jalakäijatetänavad. Vanalinnas ohtralt Prantsuse stiilis kohvikuid ja pagariärisid ning korralikke rõivapoode (nii tuntuid kaubamärke kui ka kohalike kunstnike loomingut).

6. Icod de los Vinose linn ja 1000-aastane draakonipuu. Linn asub saare turismikeskusest kõige kaugemal - põhjarannikul, kuhu pääseb mööda loodeosa käänulisi mägiteid või suurema ringiga aga ajaliselt umbes sama kaua – mööda kiirteed. Arhitektuuriliselt ja asukohalt väga kaunis linn. Tasub jalutada vanalinnas ja võtta käik ette väärika 1000-aastase draakonipuu juurde.

7. El Duque rand Costa Adejes. Liivane ujumisrand, kus on võimsad ookeanilained praktiliselt iga päev (pilvise ilmaga võib rand olla vaikne; arvestage, et päike paistaks – sellest tekivad ka õhuvoolud). Muudab ka tõsisema täiskasvanu lapsemeelseks ja paneb ookeanilainetes hullama. Ka lastele põnev, kuid lapsed peavad etteaimamatute lainete tõttu kogu aeg järelvalve all olema.

8. Loro Park loomaaed ja Porto de la Cruz linn (loomaaed asub selles linnas saare põhjakaldal). Pole kindlasti soovitus vaid lastega reisijatele. Käisime meiegi esimest korda siis, kui veel lapsi polnud. Jäi meelde kui väga äge loomaaed (delfiinide-, merilõvide-, vaalade- ja papagoide showd). Aastaid hiljem, kui olime maailma erinevais paigus lastega paljudes loomaaedade käinud ja tagasi Loro Parki läksime, tundus see veel ikka võimas. Piletihind kõrge, aga on väärt elamust.

9. Siam Park - veepark Costa Adeje lähedal. Kallis, aga tasub minna, see on elamus. Juhul, kui otsustate minna ka Loro Parque loomaaeda, siis ostke kaksikpilet, on odavam (see tuleb kohe esimesse kohta minekul kassas otsustada, tagantjärgi ei saa). Vaata videosid ka Youtube´ist.

10. Jahisõit ookeanil ja vaalavaatlus. Tenerifet on põnev ka kõrvalt vaadata – just sellist võimalust pakub (jahi)sõit ookeanil. Aluseid, millega turiste ookeanile viiakse on igasuguseid alates privaatsetest jahtidest kuni suurte katamaraanideni välja. Kohtumine vaaladega rannikuvetes on üsna tõenäoline.

P.S. Soovitan lugeda Mart Normeti "Minu Tenerifet" – sealt leiab ohtralt äratundmishetki neile, kes on saarel käinud kui ka uut ja huvitavat neile, kes alles Tenerifele minemas. Raamat on väärt teejuht Tenerife külastajale, kuid on oluliselt humoorikam kui Lonely Planet.

Artikkel on pärit blogist "Anee, Aedi, Renee ja Hugo tegemised".