Matkahunt Ingrid Kuligina soovitab: kevadseiklus Purtsest Toilasse

Ida-Virumaa, mis on kirjanik Sass Henno poolt ristitud ka „Eesti seiklusmaaks“, erineb teistest Eesti piirkondadest ennekõike selle poolest, et siin on võimalik vähese ajaga kohata väga mitmekesist loodust sekka ekstreemse tööstuspärandi ja kultuurilooga. Pole ime, et „seiklusmaa“ taha koondunud paarkümmnend turismile suunatud organistatsiooni suudavad pakkuda sadu seiklusi ja matku seinast seina.

Selleks suvel võiks välja pakkuda mõnusa ja kerge matka Purtsest Toilasse. Seda reisikest sobib ette võtta nii jalgsi, ratastel kui ka autoga. Kui esimesel juhul tähendaks see paaripäevast ajakulu, siis autoga saab kenasti hakkama päevaga. Vaatamisäärsuse vahele jääb tavaliselt mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini, seega on reis tihe ja põnev. Vestlesime matkahunt Ingrid Kuliginaga Alutaguse Matkaklubist, kes rännaku punktidena lahtimõtestada aitas.

1. Niisiis alustagem Purtsest, kus asub unikaalne 16.saj pärit linnuselamu ja kust oleks mõnus ka esimene hommikukohvi tellida. Tallinn –Narva maantee äärde jääva Purtse vasall-linnuse ehitamist alustas Jakob von Taube 1533.a. Põhjasõjas sai see suure kauba- ja sõjatee ääres asuvana kannatada ja 1950-ndatel aastatel jäid sellest alles üksnes varemed. Kindlus restaureeriti 1987-1990. Pärimuse järgi olnud kindlus mereröövlite pelgupaigaks ja sinna viinud Purtse Hiiemäe paekalda alt salajane maaalune käik. Salajase käigu rauduks olevat jäänud aga rusukalda alla ja tänapäeval on seda võimatu üles leida. Käiku mööda tassisid Soome lahel seilanud mereröövlid vara lossikeldrisse, kus hoitud ka vange.

2. Kindluse parklast mõnesaja meetri kaugusel paikneb hiiemägi, mille juures ka mitmeid väikselohulisi kultusekivisid. Tegu on ühe parima paigaga piirkonna muinasajaga tutvumiseks. Allikas, kivikalmed ja lohukivid viitavad, et mäge kasutatai ka vanemate nõupidamiskohana. Siistamast paistab kätte ka merest eemaldunud panksein ja rand.

3. Sealsamas hiiemäel asub ka Kurjuse ohvrite leinapark, mis kujutab endast Eesti valukaarti, kuhu on maha märgitud kõikide maakondade juurde sealt küüditatute arvud.

4. Siitsamast leiab kuulsad Jäbara üheksast kivikalmest koosneva vanema rauaaja kalmete rühm, kust võib tänapäevalgi põnevate muinasleidude otsa komistada

5. Hiiemäest lõunas, paariminutilise autosõidu kaugusel Lüganuse suunas, laiuvad Lüganuse muinaspõllud, kus säilinud ohtralt imelisi kivist aedu ja väikeselohulisi kive.
6. Lüganuse kirik, esmamainimisajaga 1343, on kindlasti samuti vaatamisväärsus. Arvatakse, et ka kirik on ehitatud kunagise pühapaiga-hiiemäe kohale.

7. 1-2km laugusele Lüganusest jääb Uhaku karstiala. Suur hulk karstilehtreid, maaalune jõgi, mis neid suurvee aegu täidab, mõned koopad ja paar juga teevad sellest ühe müstilisema koha piirkonnast. Kõige paeluvam vaatepilt avaneb kevadeti, kui nn suurhaua karstilehtrile moodustub 1,5 m juga.
8. Jõudes Maidlasse, tasuks piiluda ka Maidla rüütlimõisa, kus juba 1925 aastast kool tegutseb. Maidla küla on kirjalikult esmakordselt nimetatud 1241. aastal Taani hindamisraamatus kümneadramaalise valdusena. Seda valdas Saxo Ågesen (u 1200–1259), kes oli üks võimsamaid Taani kuninga vasalle Eestimaal. 1404. aastal läänistati Hinke Maydellile Maidla külast ühe adramaa. Nemad rajasid siia ka mõisa, mida allikais on esmakordselt mainitud 1465. aastal.

9. „Teine maailm“ alagb vaid mõne kilomeetri kauguselt Maidlast, mil siseneme Aidu karääri teele. Kunagine põlevkivikarjäär on tänaseks suletud ja see on uppumas rohelusse. Eriti põnevad on kunagised kaevanuse väljaveo tranšeed, mis on vett täis ja loovad koos ümbritseva loodusega omamoodi fjordid. Põhjpoolsed neist on 8m sügavused, lõunapoolsed aga suisa 27m sügavused! Karjääris võib võtta suuna rajatavasse veekeskusesse, kus saab ca 5km edasitagasi käigu abil laenutada kanuusid ja avastada kohalikke fjorde veepeal liueldes. See on ka koht, kus tulevikus ehk maailmameistrivõistlusi arutamises pidama hakatakse!
Karjääri ülemises servast avaneb imeline vaade ca 30 ruutkilomeetrisele alale.

10. Karjääri peateed pidi ida poole edasi liikudes võtame suuna Kohtla-Nõmme poole. Tee kulgeb risti huvitava õhku ehitatud 12,5km pikkuse konveieriteega ja läheb selle alt läbi. Konveierit kasutab VKG põlevkivi vedamiseks maardlast tööstusesse.

11. Siinsamas, kahel pool karjääri asub ka ideelane piak, kus võtta aeg maha ja minna tundideks mööda sürrealistlikku maastikku rändama. Kohati on karjääri enne puude istutamist tasandatud, kohati aga mitte. Viimastel aastatel on tansandatu korralikult, varasemalt konarlikumalt. Lohud, vallid, seinad, künkad – need kõik on seiklejale tõeline maiuspala! Paljud matkarühmad veedavad siin terveid päevi!

12. Kohtla-Nõmmel asub Eesti Kaevandusmuuseum asub umbes 5 minutilise autosõidu kaugusel. Kes tahab, saab muuseumist tellida maasturi-safarit karjäärialadele, kes tahab, saab rentida tõukerattad. Aga kes tahab, ronib alla kaevanduse shahtidesse ja proovib ise kaevandada põlevikivi ja mekkida kaevurilõunat (ettetellimisel). Sealsamas töötab ka kohvik, nii, et kõhukinnitus on garanteeritud.

13. Liikudes edasi Kohtla-Järve poole, näeb tee ääres huvitavat mäeahelikku, mis koosneb poolkoksi vanadest mägedest. Mäed on tänaseks ulatusliku projekti raames kaetud vett mitte läbilaskva pinnasega. Näeb ka eelmise sajandi 20-30 aastate töölisasulaid ( Lilleküla, Pavandut, Hädaküla. Ning siis juba Kohtla-järvel ka nn „siidisuka“ piirkonda, kus põnev peakivist arhitektuur meenutab meile sajanditaguseid sotsiaalseid suhteid ja uhke tööstuspärandi algusaegu.

14. Piki alleed sõites võib silma peale visata ka 1950te alguses ehitatud Kultuurikeskuse alleele ja kinomaja Pobeda hoonele, mis ehitati komplektselt. Kultuurikeskus on uhkelt renoveeritud ja teepealt hästi näha. Seal on ka Kohtla-Järve esimesed purskaevud ning mälestusmärk „Au tööle“. Viimase kohta levib pärismus, et kaevurite palgapäeval olid need kaks kivist meest ainsad kained kaevurid terves linnas.

15. Edasi tasuks võtta suund Saka ja Ontika poole. Saka neoklassitsistlik mõis asub Kohtla-Järvest 12 km kaugusel. Saka on üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. Nii Itaalia renessansiarhitektuuri näiteks sobiv härrastemaja kui mõisa territooriumil asuvad hilisemad ehitised ja neid ümbritsev park on hoolikalt renoveeritud. Siitsamast lähevad ka trepid alla mere äärde. Tehes 2km jalutusringi, saab tagasi pangale tõusta mitmeastmelisest Kivisilla joast möödudes. Tasub meeles pidada, et kõik Ida-Viru joad on veerikkamad kevadel ja sügisel, kuivemad aga suvel. Sakal saab ka kõhu head-paremat täis, isegi ööbida ja spaanaudinguid proovida.

16. Saka küla on ka ise vaatamisväärsus. Paekivist, esimesest aastathunadest. Mitmeid nunnusid lohukive.

17. 4-5km kaugusel Kohtla-Järvest asub Ontika oma klassitsistliku mõisaga, mille peremeheks ekssuusataja Kalle Palander. Endine rüütlimõis on läbi elanud väga põnevaid etappe.Kuigi Palander pole mõisa veel ametlikult avanud, saab siin ka kokkuleppel ööbida.

18. Ontika kuulsaim osa – Ontika-Toila pank on tänu oma katkematule järsakule Eesti omalaadsete seas kõrgeim. Kuigi sealt veel mugavat treppi alla ei lähe, saab kuivema ilmaga ka ise ronida. On ekstreemsem. All mere-ääres ootab kivine rand. See on kui ürgne raamat, kust võib leida põnevaid peajalgsete, okasnahksete, trilobiitide jt kivistisi.

19. Eesti kõrgeim üle 30m Valaste juga asub kõigest paari kilomeetri kaugusel. Siin saab teha võluvaid selfisid ja maastikufotosid. Pankrannik pakub siisamaas vaatamiseks kümmekond värvilist kivimikihti.

20. Toila poole sõites avaneb vaade merele, kust näha ka Tütarsaared. 1940. aastani kuulusid Tütarsaared Soomele ning moodustasid Viiburi lääni kuuluva valla, kus elas 470 inimest. Samal aastal läksid saared Talvesõja lõpetanud Moskva rahulepingu alusel Nõukogude Liidule. Tütarsaartel elutseb lagritsat ehk ovahiirt, kes on Eestis üliharuldane näriline.

21. Liikudes Martsa poole, on tee ääres näha endisaegseid teeposte keskaegsest sõjateest, tee ise juba pangalt alla varisenud. Hea koht veendumaks, kui palju on rannik aastasadadega edasi liikunud. Pangaastanud pakuvad hulgaliselt võimalusi Eesti mägironijatele, kusjuures jääseinaronimises pole Eestis teist võrdväärset. Parimad jääseina ronimise kohad on: Valaste, Toilamõisa, Martsa – kuid neid on veelgi.
23. Jõuamegi Toilasse. Tegu on tõelise puhkusekeskusega sanatooriumi, puhkemajade ja kämpingutega. Oma promenaadiga, kus kahel pool tänavat võib näha kuurorti hiilgeajast säilinud suvilaid.
24. Toilas olles ei saa põikmata jätta kuulsasse Oru parki, mille rajas Pühajõe ürgorgu koos suurejoonelise lossiga Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate Grigori Jelissejev. 1935 ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult. Täna saab hästi viidastatud ja hooldatud pargis ringi jalutada, imetleda erinevaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning nautida vaadet merele ja päikeseloojangut pääsupesas.
25. Siisamas, Voka-Toila-Pühajõe piirkonnas asub ka mitmest astangust koosnev Aluoja juga. Toila asulast algav Toila-Martsa matkarada on üks jalgsimatkajate lemmikuid ja kulgeb ainulaadsel Balti klindil. Siin saab näha Balti klindi loodust, pangaalust metsa, sinisavilademeid, graniitkive.
Ja olemegi saanud päris mitmekesise matka, olgu siis rattal või autoga. Kes soovib, see proovib! Teretulemast seiklusmaale!