Laura ja Marguse videoblogi: tüüpilised paradiisisaared, kus kahe palmi vahel ripub võrkkiik

Veel viimased päevad Laura ja Marguse Aasia-reisist mööduvad Tai paradiisisaartel, kus nagu turismibrošüürist väljalõigatuna ootab valge liivarand ja võrkkiik kahe palmi vahel. Räägib Laura.

Pattayalt lahkusime Koh Sametile, kuhu tuli kõigepealt mööda maad sõita minibussiga kolm tundi ja siis tund aega paadiga otsa. Kogu reis aga läks maksma vaid 400 THB (9 eurot) ühe inimese kohta.

Kuna sattusime saarele nädalavahetusel ja hotellibroneeringut meil polnud, siis niisama lihtsalt öömaja ei saanud ja kohapeal tuli meil vaba hotellituba otsida ligi tund aega.

Lõpuks leidsime siiski sobiva hotelli 1300 THB (29,2 euro) eest. Meie üllatuseks on Koh Samet väga populaarne saar mitte ainult välisturistide, vaid ka kohalike seas, kes tulevad siia linnast nädalavahetust nautima. Saar on suhteliselt pisike ja rolleriga sõidab selle päevaga läbi. Siin on väga palju ilusaid valge liivaga randasid ning loomulikult ei jää märkamata ka ümbritsev kaunis loodus. Koh Sameti saar kuulub rahvuspargi alla, seega kõik, kes saarele saabuvad, peavad maksa 200 THB-d (4,5 eurot) saarekülastustasu.

Õhtuti on valge liivaranna restoranid ja baarid kaunistatud laternatega, et kõik need asutused ikka üles leiaksid. pakutakse igasugust meelelahutust, tule-etendusi jne.

Meie olime saarel kokku kolm päeva ja nendest enamuse veetsime rannas mõnuledes. Kui saar sai igatpidi läbi sõidetud ning kõik rannad nähtud, siis mõtlesime vahelduseks paadituuri võtta. Seda pakutakse siin pea igas poes, hotellis ja reisibüroos. Nendest kõige populaarsemad on paaritunnine paadituur ümber saare või neljatunnine mereretk lähedalolevatele saartele.

Meie valisime viimase variandi. Kiirpaat oli küll pisike, kuid sellegipoolest mahutas see 25 turisti, hinnaks küsiti 600 THB-d (13,44 eurot) inimese kohta. Nagu ikka paadituuridel, viidi meid erinevatele väikestele saartele, mis nägid välja nagu tüüpilised paradiisisaared. Teate ju küll selliseid üksikuid lõunamaa saari, kus kahe palmipuu vahel ripub võrkkiik ning ootab sind, nagu klantsajakirjast välja lõigatud.

Kavassse võtsime ka soojas meres snorgeldamise. Kuid selles tuli siiski natuke pettuda. Snorgeldamine nägi välja selline: kõigepealt sõideti üksiku kalju äärde ja visati arbuusitükid vette. Siis öeldi, et minge nüüd kalu vaatama. Kui ma kaldal olles arbuusitüki vette viskan siis tulevad ka kalad seda sööma, siis ma ei nimetaks seda päris snorgeldamiseks. Jäi ikkagi mulje, et kuna snorgeldamine oli välja reklaamitud, siis tuli see neil kuidagi ära teha... peab tunnistama, et siiani meie reisi kõige paremaks snorgeldamise elamuseks jääb kindlasti Filipiinidel Busangal pakutud võimalus.

Koh Chang - reisi viimane paradiisisaar

Järgmisena plaanisime külastada Koh Sameti lähedal asuvat Koh Changi saart. Sinna jõudmine võttis küll vähemalt pool päeva, kuid oli seda pingutust kindlasti väärt. Kõigepealt pidime sõitma pool tundi paadiga Koh Sametilt tagasi maismaale, et siis sealt edasi poolteist tundi minibussiga praami väljumiskohta edasi liikuda. Järgnes tunnine praamisõit saarele. Koh Sameti ja Koh Changi saarte vahel ei ole paadiliiklust, sellepärast tuli läbida selline pikk transpordiskeem.

Kuna Koh Sametil pidime majutuse leidmisega tõsiselt vaeva nägema, siis seekord broneerisime ettenägelikult toa juba Interneti kaudu.

Neli päeva paradiisisaarel olid meie sajapäevase reisi viimased sellisel saarel ja otsustasime võtta veidi parema hotelli ning nautida oma viimaseid rannapuhkuse päevi vabamalt.

Koh Chang on suuruselt teine saar Tais ilusa looduse ja paljude valge liivaga randadega. Kogu elu käib siin valgete randade ümber, kus asub enamus hotelle, restorane, baare jne. Õhtuti on siin samuti rannabaarid kaunistatud laternatega ja ei puudu ka tuleetendused ja ilutulestikud. Kui neid saari omavahel võrrelda, siis tundub Koh Chang selline rahulikum, kus pole kindlasti nii palju turiste kui Koh Sametil. Ka rannad on siin tühjemad ja kui tahad natuke privaatsust, siis selle leiab ka - selliseid randasid, kus ei ole üldse inimesi, leiab kindlasti.

Saare avastamiseks oleks mõistlik rentida roller, mida me ka tegime ( maksab 6,8 eurot ööpäev).

Kuna saar asub üsna Kambodža piiri ääres,siis on siin päris palju noori seljakotireisijaid, kes tulevadki just Kambodžast või lähevad sinna peale Koh Changi külastust.

Koh Sametil olid aga hinnad kallimad kui Pattayal ja näiteks toiduhinnad võisid olla lausa kaks korda kallimad. Isegi poekett SevenElevenis oli kallim kui mujal.