Oleksin enne Türki elama asumist üsna tänulik olnud vajalike soovitustega tutvumise võimaluse eest. Kõik tuli aga oma nahal (ja rahakotil) läbi teha. Samas ei kehti allpool kirjutatu ainult Türgi, vaid ka kõigi lõunamaade kohta. Mõned olulised asjad, mille teadmine Türgis või mujal lõunamaades paha ei tee, on järgmised.

Kohtad varem või hiljem mõnes kaupluses, restoranis või muus turistidele suunatud äris teenindajat või omanikku, kellega tekib kohe kuidagi eriliselt hea klapp. Juttu temaga jätkub kauemaks. Tüüp on hästi lahe ja just seetõttu, et ka tema ilmselgelt naudib sinu (või teie) seltskonda, teeb ta eriliselt hea hinna just sulle. Lisaks annab tasuta kingitusi, tasuta teenuseid jms. Hakkad teda oma sõbraks pidama. Reaalsus on see, et tegemist on lihtsalt andeka või hästi väljaõpetatud manipulaatoriga. Kui oled meesterahvas, siis oled tema jaoks lihtsalt ATM (rahaautomaat). Kui naisterahvas, siis ühe lisafunktsiooniga ATM.

Kui mõni turistidele suunatud äris töötav isik nimetab sind ilma pikema jututa enda sõbraks, vennaks vms, siis reaalsuses tähendab see seda, et tundud tema jaoks ikka eriliselt juhm lammas olevat. Aga samas on ka tema puhul tegemist mitte just kõige teravama pliiatsiga. Hea tasemega profid (kellest oli juttu eelmises lõigus) ei kutsu kunagi kedagi niimoodi enne, kui on loodud tugev side ehk sinu aju on piltlikult öeldes tema pihus. Parimad profid ei kasuta antud sõnu isegi peale tugeva sideme loomist.

Suhteliselt levinud on selline mitteametlik elukutse nagu “turisti sõber”. On professionaalseid ehk siis ainult sellest elatuvaid, kui ka poole kohaga (ehk siis haltuurana) selle töö tegijaid. Poole kohaga teevad seda tööd reeglina turistilõksudes töötavad härrad. Kuid ka nende seas leidub väga heal tasemel tegijaid, kes turisti aju üle üsna kiiresti kontrolli saavutavad (nendest oli juttu esimeses lõigus).

Turistilõksudes töötavate turistisõprade motiivid on erinevate turistide puhul erinevad. Aga reeglina on see siiski ATM-i või siis lisafunktsiooniga ATM-i kasutamine.

Ainult sellest elukutsest elatuvad tegelased ehk siis profid ujuvad turistile külje alla väga erinevates kohtades. Ta võib sinu juurde tulla mõne vaatamisväärsuse juures, lihtsalt tänaval, ühistranspordis või ka rannas. Näib, et ta tahab siiralt sind aidata ja sulle siin linnas kvaliteetse puhkuse veetmiseks head nõu anda. Kes sa tema jaoks tegelikult oled, sai juba eelnevalt ära mainitud.

On erineva tasemega tegijaid. Mõni küsib sinult laiali minnes lihtsalt õlleraha. Teine ei küsi midagi, aga ta veab su mõnda oma tuttava kauplusse samal ajal sulle seletades, et see on parim ostukoht siin linnas. Pärast saab ta sealt kauplusest vahendustasu 20% (see on tüüpiline protsent) sellest rahast, mis sa sinna jätsid.

Mõni aga ei küsi sinult midagi ega ei vea sind ka kuhugi kahtlasse urkasse komisjonitasu teenimiseks. Ta tundubki üdini siiras sõber. Alati aus, korrektne (ka rahaasjades) jne. Tundub, et temast on sulle palju kasu, ta aitab absoluutselt igas asjas pealtnäha täiesti omakasupüüdmatult. Sellised aga võivad olla kõige ohtlikumad. Ta lihtsalt valmistab enda jaoks ette ühekordset suurt teenistust. Selline vennike võib väga kaua su nn “hea sõber” olla ja mitte midagi tahta. Aga kui ühel hetkel hakkad siia näiteks korterit ostma, siis veenab ta sind selles, et just hetkel on tema sõbral müüa väga soodne elamispind. Tegelikkuses müüakse sulle korter umbes kaks korda turuhinnast kallimalt. On esinenud ka juhtumeid (sh eestlastega), mille käigus selline "sõber" petab korteri ostu käigus selle oma "kliendilt" usaldust kasutades kavala skeemiga välja ning rohkem ei kuule temast midagi.

Kuid ära saa valesti aru – kõik türklased ei ole kaabakad. Enamus neist (vähemalt sama suur protsent kui meie endi seas) on tegelikult ka omakasupüüdmatult abivalmid ja muidu toredad inimesed. Aga igal maal on ka omad liishaavelid.

Kõige kindlam viis tuvastamaks täis- või poole kohaga töötavat “sõpra” on järgmine: üsna kohe jutu alguses küsib see uus tuttav su rahvuse kohta ja üritab kõigest väest sina peale saada, pakkudes samal ajal abi asjades, kus sa pole abi üldse palunud.

Kui pöördud näiteks tee küsimiseks suvalise ausa türklase poole, siis ta juhatab sind meeleldi, aga ei küsi su kohta midagi, või kui, siis möödaminnes ja mokaotsast. Igal ausal inimesel on omad tegemised ja võõraid küll aidatakse, aga turistid on ja jäävad siiski võõrasteks ning peale aitamist pöördutakse kohe oma tegemiste juurde tagasi.

Kui keegi vaatab sulle mingis olukorras sügavalt silma ja ütleb (emotsionaalse tooniga, nagu oleks kergelt solvunud) et “mina olen aus mees” või räägib elavalt kätega vehkides mingitest oma põhimõtetest, mis ei luba tal sind tüssata, siis tea, et tegemist on tõenäoliselt petisega. Ükski aus inimene ei ütle kunagi selliseid asju.

Mõned turistide pealt teenivad tegelased kasutavad nõudlikku ja isegi veidi ähvardavat tooni, kui on näha, et klient hakkab käest ära libisema. Mängitakse selle peale, et turist on nagunii teadmatuses ning segaduses kohalikest kommetest ja kultuurist ning pelgab kindlasti mõnd kohalikku (sh kaupmeest) kuidagi solvata. Et mine tea, mis siis juhtub. Reaalsuses ei juhtu aga midagi. Sa võid alati ükskõik kust mitte ühtegi selgitavat sõna ütlemata minema jalutada. Sa ei ole kohustatud kellegi käest midagi ostma. Samuti ei pea sa eales kellelegi lihtsalt niisama mistahes ettekäändel (näiteks jootrahana) raha andma. Alati, kui tellid mingi teenuse, tuleb kokku leppida ka selle hind. Kui teenuse osutaja hiljem väidab, et ta tegi midagi veel lisaks (ilma sind sellest teavitamata) ning selle eest tuleb ka maksta, siis see on naerukoht. Vaielda ei ole sellistega mõtet, lihtsalt jaluta minema. Kui petis ähvardab politsei kutsumisega, siis tea, et see on tühi jutt – politsei saabumisel oleks hoopis temal tõsised probleemid.

Sul tekkis mõne toote või teenuse kohta kergeid kahtlusi ning küsid selle kohta. Sulle vastatakse, et see ei ole mingi probleem. Sealjuures seletatakse midagi kiiresti ja keeruliselt ning hakatakse teesklema, et ei osata hästi inglise keelt ning seetõttu on osa juttu vaja türgi keeles rääkida. Pidevalt korrutatakse, et probleemi ei ole. Ehk siis kas “no problem” või “problem jokk”. Viimane tähendab türgi keeles, et probleemi ei ole. Reaalsuses tähendab selline seletamine, et antud tootel või teenusel esineb sinu viidatud detaili juures (ja ilmselt mitte ainult seal) tõenäoliselt tõsiseid probleeme.

Sind kohale toonud reisibüroo korraldab kohe järgmisel hommikul peale kohalejõudmist nn infotunni. Teoreetiliselt peaks seal antama sulle kasulikku infot linna kohta. Reaalsuses võidakse libiseda sellest teemast kohe kiiresti üle ning keskendutakse selle ürituse tegelikule eesmärgile: sulle kalli hinna eest igasugu ekskursioonide ja teenuste pakkumisele. Kuula infotunnis linna kohta antav praktiline info ära, seejärel esita oma küsimused. Kuula ära ka teiste turistide esitatud küsimustele antavad vastused. Kui on näha, et see osa on nüüd läbi ja järgmiseks hakatakse rääkima pakutavatest ekskursioonidest, siis on mõistlik püsti tõusta ja lahkuda. Sest muidu võid saada osa korralikust ajupesust. Kui tahad ilmtingimata mõnele ekskursioonile minna, siis astu tänaval sisse esimesse ettejuhtuvasse ekskursioone pakkuvasse firmasse. Sealt saad neid ekskursioone osta oluliselt soodsamalt.

Üks õige lammas on programmeeritud arvama, et kui tekib tahtmine veeta koos kaaslasega romantiline õhtu väljas ja selle käigus veidi veini juua, siis tuleb selleks kindlasti minna mõnda turistidele suunatud restorani või baari. Mis sellest, et need on sellised nagu nad on. Õigele lambale ei ole kohane osta poest veini ning veeta romantiline õhtu kaaslasega hoopis näiteks kuskil mere ääres. Mis sest, et nii on igas mõttes lahedam ja odavam.

Nõuannete autor Urmas Saar toimetab Türgis eestlaste peamiseks reisisihtkohaks oleva Alanya eestikeelset veebilehte Alanya.ee.