"Kolmekesi paadis", 27. osa: öko on moes, käisime kohalikus "toidupoes" ehk metsas

Oleme Martinique´il ja niipea siist kuhugi ei lähe, sest siin hakkab varsti karneval ja tänavapidu, kirjutab Laura. Toitu aga saab kohalikust "poest" ehk metsast - kõik vajalik kasvab puu otsas või maa sees.

Eile käisime jälle nii nimetatud kohalikus "toidupoes" ehk lähedalasuvas metsas. Kolmetunnine matk jõe ääres lõppes sellega, et kott on jälle pungil head-paremat nagu apelsinid, greibid, avokaadod, injamsid, corosolid, kookosed, papaiad jne. Kõigil neil viljadel pole eestikeelset nimegi.

Kogu meie toidukorvi maksumus poe hinnakirja järgi oleks ligi 50 eurot. Kuid need puuviljad, mis metsas kasvavad, on nii mahlakad ja vitamiine täis, et kohe üldse ei tõuse käsi toidupoest puuvilja ostma enam. Mõnus matk annab vitamiine ja lisaks mõnusa treeningu kehale.

Tegelikult on terve Martinique´i saare mets täis erinevaid puuvilju. Kui ikka tead, mida korjata, siis nälga siin saarel ei jää.

Valik on parem kui Rimis või Prismas ja kogused ei ole samuti piiratud. Kõik korjavad täpselt nii palju, kui enda peale parasjagu ära kulub.

Muidugi tuleks veidi ettevaatlik ka olla. Kui papaiat kodus lõikama hakkad suure hurraga, siis oleks hea teada, et kui selle vilja vedelik näiteks silma satub, võib halvimal juhul pimedaks jääda.

Õnneks on Andres kõigi metsas kasvavate puuviljadega juba varasemast ajast hästi kursis ja temaga metsas seigelda on puhas rõõm. Sellepärast ongi Kariibidel väga mõnus aega veeta, et kõik puuviljad on olemas ja loodus paneb sind iga kord naeratama. Inimesed on stressivabad ja raske on siin kellegagi üldse kunagi riidu minna. Kui sulle meeldib ökoturism, siis Martinique on kindlasti see koht, kuhu tasub tulla. Kõik lahedad matkasellid saavad siin ruttu patareid täis laetud enne tagasipöördumist.