Reisijuht.ee uuris Olavi Antonsilt, kuidas Tenerifel läheb. Kas turistid Eestist ja Venemaalt, kes on Kompass 1 peamised kilendid, on hakanud ka midagi muud tahtma? On Kanaaride igaveses kevades üldse mingeid muutusi või kulgeb kogu aastaring alati ühtemoodi? Selgub, et aastaaegade vaheldumiseks on vaja vahepeal ka Eestisse sõita, kus siinse suvega võib oma biloloogilises kalendris teha väikese pausi ja hiljem tagasi minnes on kõik jälle paigas.

Olavi vastas Reisijuhi küsimustele peale pidulikku Kompass 2 avamist tenerife vanas rannakülas Los Cristianoses, kus elati tavalist kalurielu veel siis, kui saare teises otsas hakkasid kunagi hotellid kerkima ja turistid kohale valguma.
Olavi Antons Kompass 2 kontori avamisel Tenerifel.

Milline on sinu kliimapõgeniku lugu – kuidas soojale maale minek alguse sai, miks otsustasite perega Eestist lahkuda ja miks just Kanaaridele?

Kõik sai alguse juba sajandivahetuse paiku, kui ma ära otsustasin, et mulle on sügisene pori ning talve külm pimedus nii vastukarva, et ma pean kuskil soojal maal elama ja et kui ma ma reisil võiks tunda, et siin võiks elada, siis kolingi ära.

Meie Tenerifele sattumine 2007. aastal oli siiski pooljuhuslik – võtsin nõuks minna koos kaasa Eikega vaatama lapsepõlve unelmate linna Las Palmast Gran Canarial, aga ootasin viimase hetke pakkumisi liiga kaua – piletid said otsa. Tenerifele aga veel oli. Niisiis tulime siia ja kolmandal päeval oli mul otsus küps – siia me kolime. Gran Canariale ma jõudsin mitu aastat hiljem, juba Tenerifel elades.

Esimene mahaistumine Tenerifel: kas elama asudes oli ka ideaalide purunemisi, kas kohapeal oli midagi teistmoodi, kui varem turistina saart külastades paistis?

Tenerife on oma ajaloo ja geograafia tõttu selline saar, kus miski pole ühene ega mustvalge. Olles Saharaga ühel laiuskraadil Aafrika kõrval, aga siiski vägagi talutava, et mitte öelda paradiisliku kliimaga ning sealjuures veel Euroopa Liidu territooriumil, on siin paradiis ja põrgu segamini nagu Kört-Pärtli särk.

Kindlasti jääb turistil Tenerifest mulje kui läbinisti Euroopaliku kultuuriga kuurordist, kohalikuna saad aga õige ruttu selgeks, et kannatust peab olema siin nagu kaamelil ja peaaegu mitte miski ei juhtu siis, kui kokku lepitud ning tänulik tuleb olla sellegi eest, kui miski ka pooles mahus ja hilinemisega ära tehakse.

Aga kui oled osanud sellega arvestada ja oled otsustanud sellel "bardakil" ja gigabürokraatial oma elu mitte mürgitada lasta, saab hakkama.

Mismoodi Tenerife Kompass alguse sai? Kuidas käis kohalik asjaajamine, kas oli kokkupuuteid konkurentidega, milline oma nišš sai valitud ja miks?

Kompassi algus oli rohkem seotud kohalikku teenindusse uue venekeelse mõõtme sissetoomisega. Tänapäeval on venekeelsed sildid, restoranide menüüd jms Tenerife lõunaosas enesestmõistetav, aga kuus aastat tagasi see nii ei olnud. Oli näha nii statistikast kui tänavapildist, et venelaste osa saart väisavate turistide hulgas kasvab meeletus tempos, aga kohalikel võttis aega selliste nüansside tabamine, et keskealine ehk põhimass vene turistidest ei räägi peale vene keele ühtki teist keelt. Ja seda isegi sel juhul, kui nad ise arvavad mõnda võõrkeelt oskavat.

Sellest aru saades sündisid nii eesti- kui venekeelneTenerife kaart, tegime ka venekeelse reisijuhi Tenerife omal käel avastajatele, mille nimeks saigi „Tenerife Kompass”.

Aga selleks ajaks olin ma tähele pannud kahte asja. Esiteks seda, et reisikorraldajad müüvad kohalikke teemaparke ja ekskursioone tihti mitmekordse hinna eest ja teiseks - need kohalikud marsruudid on konstrueeritud silmas pidades suurt bussi – vähe sihtkohti, tunnised vetsupeatused jne.

Oma kogemustele tuginedes rehkendasin, et ühe päevaga jõuab oluliselt rohkem ära näidata, kui ekskursioone korraldada väikese bussiga. Ja müüa seda sama hinnaga või koguni soodsamalt, kui suure bussiga tehtavaid tuure.

Niisiis võtsime südame rindu ja asusime end bürokraatiast läbi närima. 25.  augustil 2010 tegi Kompass 1 uksed lahti. Et ma ise vihkan agressiivset ja pähemäärivat müümist, siis on Kompassi  reisikontori vundamendiks sai objektiivse informatsiooni jagamine kliendi emakeeles ning ekskursioonide, teemaparkide, vaalavaatluste jms müük toetab ja finatseerib sellist samariitlikku tegevust.

Kuna me pada ei aja ning hoiame hindu soodsaimatena, on kliente jagunud ning oleme siiani ka ots-otsaga kokku tulnud. Kompassi väikese bussi tuurid on aga kuulsad kuni Vladivostoki ja Tšukotkani välja. Ilma naljata.

Põnevamad hetked klientidega – mida nad on tahtnud, milliseid erilisi soove esitanud? Milliseid erisoove on õnnestunud täita ja millised on tulnud täitmata jätta?

Tõenäoliselt troonib ekstravagantsete külaliste tipus ühe meetrilaiuse kübaraga vene proua, kes äääri-veeri uuris selliste ööklubide kohta, kus oleks võimalik süüa lambaliha, sest tema mees „jummaaldavat” hästi tehtud lambaliha. Vestluse käigus selgus, et paraku sellega tema ootused ei piirdunud. Proua oleks meeleldi külastanud sellist ööklubi, mis oleks olnud lahti ka päeval ja kus oleks lastehoid, soovitavalt venekeelsete lastehoidjatega. Need aga võiks õpetada lastele ka natuke inglise keelt. Ja ärge unustage lambaliha! Hästi valmistatud.

Kahjuks jäime me kogu Tenerifega selles osas jänni.

Küll aga meenub mulle algusaastatest üks lugu, kui meile kirjutati ja sooviti kaheks päevaks rentida Ferrarit kaskokindlustusega. Hind ei olnud oluline. Me suunasime nad Ukrainast pärist autorentijate juurde ja auto toodi mandrilt kaheks päevaks kohale. Ma ei tea, palju see kõik maksma läks, aga eks Tenerifele juhtub ka selliseid, kes raha üldse ei loe.

Külalised Eestist – kui palju satub neid Tenerife Kompassi ja millised on eestlaste soovid Tenerifel? Erinevad need millegipoolest sakslaste / venelaste / inglaste / soomlaste soovidest ja puhkuseplaanidest?

Eestlased on üldjuhul kõige eelharitumad külalised üldse. Nad teavad üsna täpselt, mida näha tahavad, kuhu minna ja mida teha.

Kui me toome võrdluseks selised kurioosumid, et meil on tulnud alustada sellest, et - "kullakesed, te olete saare peal", siis eestlastega kunagi sellist muret pole olnud. Tihti on turistidel juba Kompassi koduleht läbi töötatud, mõnel koguni välja prinditud ja meie hool on ainult täpsustada, et kus, millal ja kuidas – joonistada kaardile söögikohti, ööklubisid ja muud säärast.

Eestlane on ka eriliselt päikesejanuline ning kui juhtub pilvine päev olema, saab Kompassist raksust ilmajaam – öelge, millal päike välja tuleb?

Millised on Tenerife praegused turismitrendid? Kas on rohkem omal käel seiklejaid?

Omal käel tulijate arv kasvab meie hinnangul igal aastal poole võrra. Esiteks on niimoodi võimalik pool reisirahast kokku hoida, teiseks annab see turistidele vabamad käed puhkuse pikkuse planeerimisel. Nädal on tavaliselt vähe ja kaks palju, aga näiteks kümneks päevaks siia tulla oleks paras.

Suuresti saavad eestlased interneti abil nii lendude kui majutuse broneerimisega ise hakkama ja jõudumööda püüab Kompass ka muidugi abiks olla, kuid neil, kes ise ei oska, soovitame reisbüroo poole pöörduda.

Mida neile iseseisvalt saabujatele soovitada puhkamiseks nii umbes nädala-paari pikkusel puhkusel?

Kindlasti soovitame hakatuseks Kompassi saaretuuri – saab ühe päevaga tervele saarele ringi peale, samas näeb ära nii vulkaani kui põhjakalda linnakesed, samuti Masca kuristiku, mis on terve arhipelaagi üks kaunemaid kohti. See jutt, mis retkel juurde räägitakse, on Tenerife mõistmisel hädavajalik – ja see pole minu, vaid meie külaliste hinnang.

Rendiauto ja bussidega pääseb ka nn metsikutesse randadesse, kus turiste on vähe või pole üldse, samuti lähistroopilistesse loorberimetsadesse.

Miks avati hiljuti teine, Kompass 2 kontor? Kus see on, mida hakkab pakkuma, kes on sinna oodatud?

Kompass 2 avati esmaspäeval ja asub see Los Cristianoses – kohas, mis oli asustatud ka enne hotellide lõunakaldale valgumist. Paari tunni jooksul käis meil üle 40 õnnitleja ning meil oli väga meelolukas olemine.
Kompass 2 avamine Tenerifel.

Keset Los Cristianost asub kirik ja me oleme kiriku poole näoga seistes paremat kätt tänava ääres. Kompass 2 pakub kõike seda, mida Kompass 1 on siiani teinud – jagab hüva nõu, tasuta kaarte ja müüb ekskursioone. Meie traditsiooniline aastaringne klient on venekeelne, talveti eestlastega pooleks, kuigi viimastel aastatatel on üha rohkem eestlasi ka suvel Tenerifele ära eksinud.

Mida soovitada Tenerifele terveks talveks kolijatele? Kas soovitaksid kliimapõgenikele samamoodi valida just Kanaarid ja millest nad võiksid soojale maale kolides alustada või millele kõigepealt mõelda?

Esiteks soovitan ma varakult tegeleda majutuse otsimisega. Uskuge mind, nädal-paar enne väljalendu selles suunas tegutsemise käivitamine on rahakotile valus.

Teiseks soovitan ma leida korterikaaslased. Kambakesi suuremat korerit rentida on oluliselt soodsam kui üksinda väikest.

Loomulikult peaks kaasas olema kehtiv ravikindlustuskaart ning pass peaks kehtima ka tagasilennu ajal.

Kanaari saari ja Tenerifet julgen ma soovitada kliimapõgenikele kahel põhjusel. Esieks on puhkajate jaoks tegemist äärmiselt turvalise keskkonnaga Euroopa Liidus (meil on oma nuhtlus – tasku- ja muidu vargad, aga oma asjadega hoolas olles ei ole asi sugugi hullem kui Eestis), teiseks on siin küll väike, aga siiski toimiv kogukond. Kevadel loodi koguni Eesti Selts. Ka Kompassist saab abi ja nõu iga päev. 

Kuidas käib elu suvel – vaatasin, et nüüd sügisel sõitsid pika reisi Eestist Kanaaridele autoga, kas see tähendab, et igal suvel pöördud Eestisse tagasi ja veedad suve siin? Ja tagasi maad ning merd mööda – miks?

Kompassid funktsioneerivad muidugi aastaringselt, suvel pole turiste sugugi vähem ja vastupidiselt levinud müütidele pole Kanaaridel suvel sugugi palav – 26-27 kraadi.

Ise aga lähen ma Eestisse puhtalt mentaalsetel põhjustel. See igavene kevad lööb psüühika sassi, ilmselt on põhjamaade poja geneetilises koodis sees aastaaegade vaheldumine.

Nii näiteks oli mul raskusi meenutamisega, kas mingi sündmus oli üks või kolm aastat tagasi – kõik oli ühtlane kevadine joru. Suvi Saaremaal loksutab aga kõik paika – enam pole mingit küsimust, mis oli enne ja mis peale Saaremaad. Ja möödunud jaanipäev oli ka talve asendama sobilik – Juhani talu õuel oli kõigest 8 kraadi.
Kruup ja Mimo - kaks kassi, kes järgmisel suvel reisivad koos Saaremaale.

Kuna meie perre tuli kass Kruup (kes on nüd kolmekordne saarlane – Hiiumaal sündinud ja seal Kuulikodus kasvanud, siis suve Saaremaal veetnud ja nüüd tinerfèno), siis oli autoga lihtsalt kõige mugavam Tenerifele tagasi pöörduda. Palegi pole ma nii jõukas, et kummagi saare peal autot pidada.

Kevadel aga lähme tagasi Saaremaale kahe kassiga – Tenerifel sündinud Mimo tuleb ka kaasa.