Olgu põhjus milline tahes, Mdinasse, Malta esimesse pealinna, on alati tore tulla. Müüriga ümbritsetud linnake on tõeline turismimagnet: saare keskosas kõrgel mäe otsas uhkustab see põneva ajaloo ja arhitektuuriga. Siin kinnitasid kanda juba foiniiklased ja hiljem sai sellest Rooma kuberneri residents. Kui püha johanniitide ordu 16. sajandi keskpaigas endale Maltal kodu rajas, elas Mdinas kohalik aadelkond. Ka tänapäeval on Mdina paljude majade ja paleede omanikeks aadliperekondade järeltulijad. Linnake on vaikne ja veidi salapärane, selle alla üheruutkilomeetrisel pindalal elab veidi alla kolmesaja inimese.

Legendi kohaselt peatus Mdinas püha Paulus, kes — nii katoliiklik elanikkond usub — tõi siia ristiusu. Mdina peavärava kohal troonib uhkelt reljeef, millel on püha Paulust kujutatud maoga. Legendi järgi oli püha Paulus teel Rooma, kui laev 60. aastal tormiga Malta lähedal karile läks. Laevalviibijad ujusid kaldale, kus kohalikud neid sõbralikult vastu võtsid. Räägitakse, et tulehakatuseks hagu korjates sai apostel mürgise mao käest salvata, kuid kohalike imestuseks ei surnud ta hammustusse, vaid viskas mao lõkkesse — ja sellest ajast saadik pole Maltal ühtki mürgimadu. Püha Paulusega seotud legendid on paeluvad, aga muistelugudeks nad siiski jäävadki. Kindel tõend varakristluse kohta Maltal on Mdina naaberlinnas Rabatis asuvad põnevad katakombid, mida kasutati matmispaigana 4.–9. sajandil.

Mdina ilu oskavad hinnata ka filmitegijad — 1990ndate keskel filmiti siin mõned stseenid filmist „Halastamatu saar“ („Cutthroat Island“) ja 2002. aastal näeme Mdina katedraali Eestiski näidatud filmis „Krahv Monte Cristo“. Tänapäeval on Mdina filmisõpradele tuntud peamiselt „Troonide mängu“ kaudu: linnakese käänulised tänavad, Mesquita väljak ja peavärav loovad seriaalis vajalikku atmosfääri.

Mark katkestab pikale veninud vaikuse.

„Hea, et praegu pime ei ole, muidu võiks siin ka kummitusi kohata!“

„Nalja teed?“

„Ei tee, Mdina on tuntud selle poolest, et siin kummitab. Kas sa ei ole kuulnud lugu peata pruudist? Tahad, räägin sulle?“

„No räägi, kui sa just ei taha hoida oma tondilugusid laagri lõkketule äärde.“

„Võid naerda, aga paljud inimesed on seda peata kummitust siinsetel tänavatel hulkumas näinud. Legendi kohaselt elanud Mdinas noor tüdruk Katerina, keda üks halbade kavatsustega rüütel õhtupimeduses ründas. Tütarlaps tappis rüütli ja ta mõisteti kuriteo eest surma. Kuna Katerinal olid juba pulmaplaanid tehtud, oli tema viimane soov enne hukkamist abielluda. Nii laulatatigi hukkamõistetu oma väljavalituga ja kohe pärast seda raiuti tal pea maha. Nüüd uitab õnnetu neiu öösiti Mdina tänavatel, pulmakleit seljas.“

„Hirmus lugu.“ Kuigi tegemist on legendiga, tekitab see minus kerge ebamugavustunde.

„Läheks nüüd Fontanellasse kooki sööma? Mina maksan!“

„Kas kalorid jäävad ka maksjale?“ Jorisen vaid nalja pärast: Fontanella on mainekas kohvik Mdinas, kus, käsi südamel, valmistatakse Malta parimaid kooke. Pakkumisest Fontanellasse minna loobub ainult nõdrameelne!

Seame ennast sisse võrratu vaatega lauas just linnamüüri ääres. Aprillis on põllud veel meeldivalt rohelised. Õiterohke ja põgus kevad Maltal on nagu arglik lubadus, mille lämbe suvi varsti armutult murrab. Põldudel, kus hetkel midagi vajalikku ei kasva, annab tooni kollane värv.

„Kui ilus!“ ahhetan kuldseid põllulappe vaadates.
„Vaade on tõesti kena,“ on Mark nõus, „kuigi see kollane lill, mida sa imetled, pole sugugi nii süütuke, vaid Maltale üsna hiljuti sisse toodud taim, mis on umbrohuna levinud üle kogu saarestiku.“

Rohkem infot raamatu kohta leiad kirjastuse Petrone Print kodulehelt — SIIT!