Bulgaarias pole muret peavarju leidmisega. Tanklad töötavad laitmatult, politsei vaatab mootorratturile uudishimulikult järele ja mitmekesiselt kaunis loodus korvab kuhjaga logistamise mõnel kehvema kattega teelõigul. Kõrvalistes maapiirkondades tossutab aga ringi lugematu arv iidseid traktoreid, meestesülem kukil ning tee ääres tatsab ringi üleni musta riietatud mutikesi, kellest iga järgmise jalakõverus püstitab uue maailmarekordi.

1. teekond: Veliko Tarnovo – Gabrovo – Shipka – Kazanlak – Karlovo – Beli Osam – Trojan

Bulgaaria parimad kurvilised mototeed viivad üle Stara Planina mäestiku, mille kuruteed läbivad Trojani, Shipkat ja naljapealinna Gabrovot. Türklased andsid Stara planina mäekurude valvamise üle kohalikele ja vastutasuks said kurulinnad maksuvabastusi. Sellega tegid türklased saatusliku vea, sest rikastunud Bulgaaria kaupmehed rahastasid omakeelset kooliharidust, õigeusklike kloostrite ja kirikute ehitamist, mis tõis Bulgaarias 19. sajandil kaasa rahvusliku ärkamise.

Kaunil Jantra jõekaldal asuv Veliko Tarnovo oli kunagise Bulgaaria teise kuningriigi pealinn. Linna välimust kujundavad kõrged ja kitsad majad ja mäe tipus kõrguv Tsarevetsi kindlus.

Kuningriigi-aegse võimsa kindluse tegid türklased maatasa, kuid mõned hooned ja osa müürist on taastatud. Just Tsarevetsi tsitadellis hoiti vangistuses 13. sajandi kuulsat neljanda ristisõja väejuhti Flandria Baldwini, kelle vallutusretk lõppes katastroofilise kaotuse ja vangilangemisega Bulgaaria kuningas Kalojan Roomlastetapjale. Kindluse põhjatipus kõrgub Jantra jõe kohal Hukkamise kalju, kust reetureid ja kurjategijaid alla lükati.

Tänapäeval pole seda kaljut vaja karta, sest Veliko Tarnovo lõbustab linnakodanikke hoopis leebemal moel, korraldades peaaegu igal õhtul ilutulestikke.

Kui jätkad sõitu Bulgaaria keskosa poole, leiad Kazanlaki ümbrust Tundža ehk Traakia kuningate oru, kus on välja kaevatud kunagise võimsa Traakia odrüüside hõimu valitsejate keerulise ehitusega kivihauad, millest mõned on ka külastajatele avatud. Teine oluline traakia kuningate hauakambrikogum asub Sveštari küla lähedal ja seal on samuti välja kaevatud üle 20 hauakambri. Traaklased uskusid surmajärgset elu ja nii on hauakambrid kaunilt välja ehitatud, freskodega kaetud ning täis relvi, väärisesemeid ja isegi lemmikloomaskelette.
Türklaste üle võidu saavutamise mälestusmärgi lähedal Shipka kurus.

Shipkast, kus mäeküljel särab taevalik kullatud kuplitega kirikukompleks, viib Gabrovosse väga heas korras kurviküllane ja vähese liiklusega mototee. Tee äärde jääb Shipka kuru lahingu mälestussammas – Vabaduse monument, mis asub paigas, kus 1877. aastal Bulgaaria miilits koos Vene vägedega lõi tagasi türklaste rünnakud. Mälestusmärgi sees on väike muuseum ja vaateplatvormilt avanevad kenad vaated mägisele ümbrusele.

Kaunis mägitee suubub Gabrovosse kui eriliselt ihnsate inimeste elupaika - huumori- ja satiiripealinna. Gabrovlastel pole naljaninade kuulsuse vastu midagi, kui sellelt vaid kasu saab lõigata. Aastal 1972 avati linnas huumori ja satiiri maja, kus leidub koomilisi säästuleiutisi, klounikostüüme ja muud taolist. Pean tunnistama, olen oma elus palju koledaid maju näinud, kuid gabrovlaste huumorimaja on väljanägemiselt üks hirmsamaid.

Enne Karlovost Trojani mägiteele keeramist tasub teha väike kõrvalepõige Koprivštitsa linnakesse. Koprivštitsa oli värvikirev jõukas karjakasvatus- ja kaubanduskeskus ning just siin kõlas 19. sajandil esimene revolutsiooniline lask, tapeti esimene türklane ja algas ülestõus Türgi impeeriumi vastu. Kuigi ülestõus suruti julmalt maha, vabanes Bulgaaria 1878. aastal Venemaa toel türklastest.

Tänapäeval meenutab Koprivštitsa veidi Rocca al Mare vabaõhumuuseumi, kuid suuremalt teelt linnani viiv käänuline mägitee on juba sõidumõnu tõttu avastamist väärt. Muuseas asub linnas ka suur hulk rahvuslikke restorane, kus saad maitsta kohalikke roogasid.

Bulgaaria köögil on tugevad Kreeka ja Türgi mõjud, mille esindajad on filotainast pirukad ehk bjurek’id ning tomati, kurgi ja valge juustu salat šopska salata. Kohalik sirene juust meenutab Kreeka fetat ja kõikjal valmistatakse erinevate täidistega viinamarjalehti ehk sarmi’sid. Bulgaaria rahvusköögis kasutataksegi rohkelt juustu ja kohalikku jogurtit, näiteks külmsupp tarator koosnebki vaid jogurtist, tillist, Kreeka pähklitest ja päevalilleõlist. Kõikjal armastatakse toidu juurde lisada hapukoort ja kui satud sööma tasandikel, siis pakutakse sulle kindlasti aedviljahautist ja riisi, juustu, munade või lihaga täidetud maguspipraid või tüümianiga maitsestatud kalasuppi.

Kui oled kere täis parkinud, võta ette sõit Trojani linna, mida tuntakse Bulgaaria ühe suurima kloostrikompleksi, kena keraamikamuuseumi ning Trojanski rakija ehk puuviljabrändi poolest.

2. teekond: Borovets – Samokov – Rila klooster – Blagoevgrad – Bansko – Gotse Delchev – Devin – Pamporovo – Bačkovo klooster – Asenovgrad – Plovdiv

Borovets asub keset karget mägimaastikku ja on koos Banskoga üks parimaid Bulgaaria suusakeskusi. Riigi kõrgeimate tippudega Rila ja Pirini mäeahelikud moodustavad siin Rodope mäestiku läänepoolse osa ja piirkond on täis mõnusaks mootorrattasõiduks sobivaid teid. Siit leiad eest vanu ajaloolisi külasid, kuhu bulgaarlased türklaste eest põgenesid ja mis tänapäevalgi kannavad edasi peaaegu muutumatuna püsinud bulgaaria keelt, muusikat ja kombeid. Siinsetesse mägedesse 10. sajandil rajatud Rila klooster nautis Bulgaaria valitsejate soosingut, kuid langes 15. sajandil türklaste rüüsteretke ohvriks. Kloostri restaureerimist toetas Vene õigeusu kirik, kuid kui klooster 19. sajandil tulekahjus taas hävis, ehitati see üles juba jõukate bulgaarlaste rahaga.
Rila kaunis klooster imeliste mägede taustal.

Pühalike mägede rahus seisva ja 20 meetri kõrguse müüriga ümbritsetud mustvalge kloostrikompleksi kaaristud on kaetud naiivsete, detailirohkete, humoorikate joonistustega põrgusse minevaist patustest ning kloostris asub hõbekirstus bulgaarlaste jaoks ülitähtis püha Ivani reliikvia. Eremiit Püha Ivan, kes elas aastatel 876–946, omas legendi järgi imelist tervendamisvõimet ja jättis oma võimed pärast surma maa peale edasi toimetama.

Bansko ümbruses asuvas Pirini rahvuspargis moodustavad kaunitele mototeedele võimsa tausta 45 üle 2500 meetri kõrgust mäge, millest kõige kõrgem on 2914-meetrine Vihren. Piirkond on pruunkarude elupaik ja kui veel kümmekond aastat tagasi võis kõikjal Bulgaarias näha mõnda mustlastele kuuluvat tantsivat karu, siis nüüd on see vana loomavaenulik tava seadusega keelatud ja seni vangistuses viibinud karud on kokku kogutud Banskost paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Belitsa Tantsivate Karude parki. 

Kui soovid tsiklisõidust hinge tõmmata, asu kolmel korral päevas toimuvale ja Banskost alguse saavale tuurile – romantiline rongike sõidutab sind viis tundi mööda kitsarööpmelist raudteed Pirini mägede vahel.

Lõuna poolt toob võrratu mototee nr 198 Gotse Delchevisse, kust tasub edasi sõita teed nr 197 mööda Devinisse. Devinist võid jätkata Bulgaaria ühe suurima suusakeskuse Pamporovo suunas, kus suvel on meeldivalt vaikne ja saad tõstukiga sõita Snežanka mäele, kus kõrgub teletorn koos observatooriumi galeriiga.

Asenovgradi tee peale jääb Bačkovo, kus asub kaunis Bačkovo klooster. Selle peene arhitektuuri ja freskodega kaunistatud kloostri õuel oleva refektooriumi seinal on Bulgaaria suurim panoraamne seinamaal ja nii Rila kui Bačkovo kloosterite unikaalsuse tõttu on need kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Suurepärased mototeed Sofiast veidi idas Dolno Kamartsi lähedal.

3. teekond: Varna – Slantsev Brjag – Nessebâr – Burgas – Sozopol

Juba aastakümneid on Bulgaaria Musta mere kaunid liivarannad puhkajaid ligi tõmmanud. Kuigi maastik on siin tasane ja kurvilised mototeed jäävad sisemaale, on rannikul asuvad kuurortlinnad ja muuseume meenutavad Antiik-Kreeka koloonia-linnad toredad sihtkohad.

Varna ajalugu ulatub juba 6. sajandisse eKr, kui siia rajasid koloonia kreeklased. Varna kirevast ajaloost annab ülevaate arheoloogiamuuseum, kus on välja pandud üle 100 000 eksponaadi. Piki randa kulgevas merepargis jääb enne linnasüdamesse jõudmist teele hulk kenasid muuseume ja kirikuid, näiteks Armeenia kirik, kus mängitakse armeenia laulude salvestisi, ja kuulus on ka Varna suur delfinaarium.
Mäed Gabrovo, Shipka ja Trojani kandis, hobused mägiaasal söömas.

Varnast veidi kirdes asuvad Kuldsed liivad ehk Zlatni pjasatsi. See puhkeala kipub aasta-aastalt kontrollimatult laienema ja nagu ka teises perepuhkuste paradiisis Päikeserannikul ehk Slanchev bryagis tuleb hooajal end rannaliivale jõudmiseks sõna otseses mõttes inimmassist läbi murda. Päikeseranniku lõunanurgas asub ajalooline Nessebâr, mis meenutab üleni suurt vabaõhumuuseumi. Nessebâri vanalinn on täis armsaid majakesi ning üles-alla ja risti-rästi vonklevaid munakivisillutisega tänavaid. Siin leidub arvukalt muuseume ja kauneid kirikuid, kuid mõnus on ka lihtsalt nautida suurepärast merevaadet uniselt lainetel kõikuvate romantiliste jahtidega. 

Bulgaarias ja teistes Euroopa riikides isepäiseks matkamiseks loe edasi raamatust „Euroopa tsiklisadulast. Isepäise reisiselli teejuht“.