Kambodžas piki kommunismi jõge
Minu jaoks on see esimene sügavam tutvus Kagu-Aasiaga, nii et kasutan aktiivselt kõiki Austraaliast pärit rühmajuhi Sakai pakutud ja iseleiutatud võimalusi kohaliku kultuuri ja oludega tutvumiseks. Reisikaaslasteks on 15 põnevat isiksust Kanadast, USA-st, Suurbritanniast ja Saksamaalt ning muidugi alati särav ja energiast pulbitsev budistist rühmajuht.
Reis algab Bangkokist
Sealt sõidame minibussidega piiripunkti Poipetis. Kambodža piiriületuseks sikutame oma seljakotid õlale ja läbime mõnesajameetrise kasiinodest palistatud eikellegimaa riikide vahel. Esimeseks peatuspaigaks saab Battambang, mille kohta lugesin juba “Lonely Planetist" soovitust osaleda kokanduskursustel restoranis Smokin’ Pot. Kohale jõuame tuktukkide ja mootorrataste abil, valime koos peakokaga välja kolm põnevamat rooga ja jalutame kohalikule turule produkte soetama. Lok-lak, khmeeri karri ja kala-amok nõuavad toorainetena värsket kala, kana, kookost, sidrunheina, galaganijuurt, sibulat, küüslauku ja hulganisti tundmatuid rohelisi ürte.
Tagasi restoranis (või noh, öelgem otse välja – garaažitaolise tänavale avatud ruumi ees kõnniteel) saame enda valdusse lõikelauad, kirvetaolised lihanoad ja uhmrid. Üllatuslikult selgub, et kirvesnoaga saab köögivilju nii koorida kui hakkida. Uhmer läheb käiku karripasta valmistamiseks ja imepisikesed maitsetaimede tükid nõuavad peenestamiseks kogu olemasolevat jõudu. Ettevalmistatud toiduained rändavad vokkpannile gaasipõletil ja valmivad minutitega. Uskumatult maitsvad toidud tagaksid igavese au ja kuulsuse koduste sõprade keskel, kui vaid kõiki vajalikke maitseaineid soetada õnnestuks.
Esimese reisipäeva lõpetame Battambangi kõrvaltänava massaažisalongis Seeing Hands, kus pimedad masseerijad meie jalgu mudivad.
Rendime mootorrattad-rollerid koos juhiga
Laseme end ringi sõidutada. Moodsat terminoloogiat kasutades külastame kohalikke mahetootjaid ja mekime nende toodangut – lõkkel bambusevartes küpsetatud kleepuv riis mustade ubadega, imeõhukesed riisitainast pannkoogid, tugevalõhnaline (et mitte öelda vängelt haisev) kalapasta ja riisinuudlid, mille valmistamise tehnoloogia sobiks Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse.
Päeva suurim elamus - sõit bambusrongiga
Rongi olemust ma paljastama ei hakka, las jääb teilegi kujutelm bambusest kokkupunutud uhkest vedurist ja vagunitest. Kaubaveoks rajatud ja siiani aktiivselt kasutatav käänuline raudtee on kogumas populaarsust turistide hulgas, keda sümboolse piletiraha eest riisipõldude ja nälginud loomade karjamaade vahel sõidutatakse. Raudtee eripäraks on vaid üks rööpapaar, mis tähendab konkurentsivõitlust vastuliikuvate veeremite vahel – kergem neist demonteeritakse ja tõstetakse osadena rööbastelt maha kuni vastasliiklejate möödumiseni. Sõit meenutab Ameerika raudteed – üles-allakihutamist asendamas kolksatused ja põrutused rööbaste ühenduskohtades.
Angkor Wat
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv ja Kambodža lippu ehtiv templitekompleks Angkor Wat on tänaseks väidetavalt Vietnami ärimeeste valduses, mistõttu arvukate turistide piletirahast ei jõua templite renoveerimiseks just kuigi palju. Lisaks tegutseb Siem Reapis reisikorraldajate, toitlustajate ja transporditeenuste pakkujaina hulganisti korealasi, jaapanlasi ja hiinlasi – teenindades nii oma kaasmaalasi, kes moodustavad enamiku templeid külastavatest turistidest. Lisaks arvukatele templikompleksidele kuulub kohustuslike vaatamisväärsuste hulka ujuvküla Tonle Sap järvel, kust ei puudu ka ujuvkauplus ja -kirik.
Lugu võiks muidugi jätkata, õhtusöögiga khmeeri giidi kodus Phnom Penhis (magustoiduks röstitud hiidämblikud), rääkida elevandisõidust Luang Prabangi lähistel, veel seitsmest ülimõnusast massaažist, Wat Phu varemetest Champassakis ja paljust muust, mida ilmestas rühmajuhi Sakai kirest ja armastusest budismi ja aasia kultuuri vastu, ning kohalike elanike ülimast sõbralikkusest ja vastutulelikkusest.
Kambodža - pikemaks peatuseks
Kui peaksin kuskilpikemalt peatuma, siis võiks see koht olla Kambodža, mille boonuseks on ka äärmiselt atraktiivne hinnatase – lõunasöök maksis umbes poolteist USA dollarit, tunnine massaaž viis, tuktukisõit kaks jne. Kuigi USA dollar on kõikjal aktsepteeritav valuuta, tuleks kohaliku majanduse edendamiseks arveldada siiski Kambodža rielites ja Laose kippides.
Kambodžas viibides oleksid justkui ajas tagasi rännanud – seda nii kaelkookudega kaevuvee tassimist kui kõikjal vohavat korruptsiooni ja kommunistlikku režiimi silmas pidades. See on omamoodi nukraks tegevalt põnev ja nostalgiline.
(Estraveller 5/2011)
