Istanbul on maailmas tuntud oma rahvusvahelise haarde, uskumatu arhitektuuri, põneva rahvaste paabeli ja Turkish Airlines´i kodumaaks olemise poolest. Paljude kohalike ja eriti Türgi külastajate jaoks on selles multikultuurses linnas veedetud päeva kõrghetkeks kohtumised linnas vabalt liikuvate isepäisete koerte ja kassidega. Vabadust nautivad linnaloomad tunnevad ennast Istanbulis tõeliselt koduselt.

Foto: Eve Kallaste

Pikutavad päikeselaikudes, nuusivad ringi kohvikutes, lubavad armulikult ennast paitada ja on erakordselt uudishimulikud. Pole ime, kui kassid ajavad oma kassiasju, endal uhkelt sabad püsti, ka lausa ametiasutustes või muuseumides, pisike iseseisev poeskäik on neljajalgsetele aga äiesti tavaline.

Foto: Eve Kallaste

Mark Twain kirjutas kunagi oma märkmetesse, et ta pole kusagl mujal kohanud nii palju murtud südametega tänavakoeri, kui Istanbulis. Kuid need koerad, keda tänapäeval Istanbuli südames näha võib, ei reeda oma murtud südame olemasolu kohe kuidagi. Pigem on tegemist enesekindlate ja uudishimulike neljajalgsete seiklejatega.

Foto: Eve Kallaste

Eriti just kasside priviligeeritud seisuse võib kokku võtta kohalike hulgas tuntud ütluse läbi: “Kui oled oma elu jooksul tapnud kassi, pead ehitama asemele mošee, et oma teo eest andestust saada!” Just üks kassike olnud see, kes päästis prohvet Muhammedi mürgise mao käest. Jah, sellel rahval on küllaga põhjust oma linnakasse jumaldada. Ja need karvased linnavalitsejad tunnevadki end kui pühad olevused. Need kassid teevad sulle lausa teene, kui lubavad ennast toita või silitada.

Foto: Eve Kallaste

Ettekujutus vabalt liikuvatest linnaloomadest võib silme ette tuua pulstunud, haiged ja näljased karvased neljajalgsed, kuid Istanbuli koerte ja kasside elu on sellisest staatusest siiski kaugel. Nad on kiibistatud, kastreeritud ja toidetud. Kahe esimese eest hoolitevad kohalikud seadused ja viimase eest kohalik rahvas, aga ka turistid, kes oma kaamerad igal võimalusel vürtsiletilt või mošeelt tänaval patseerivale linnaloomale suunavad ja neile kohvikulaualt toitu sokutavad.

Foto: Eve Kallaste

Istanbulis, kus on rohkem kui 11 miljonit inimest, on vabalt ringi jooksmas umbkaudu 150.000 linnakoera. Seda on palju ja omavalitsustel on ka palju tegemist, et nende arvukust piirata. Samas on see keeruline, sest rahva armastus oma vabalt jooksvate linnaloomae suhtes on tõsiasjaks juba sajandeid.

Foto: Eve Kallaste

Idee vabalt liikuvate loomade kinnipüüdmisest ja hukkamisest on türklastele väga vastumeelne. Nad eelistavad seda, et loomad steriliseeritakse ja lastakse linnaruumi tagasi, kus elanikud nende eest hoolt kannavad.

Foto: Eve Kallaste

Loomulikult võiks Istanbuli loomade heaolu olla veelgi paremini korraldatud. Miljonilinnas siiski juhtub, ja mitte harva, et loomad saavad liikluses kannatada või hukkuvad. Et loomad elaksid turvalisemates piirkondades ja oleksid paremini hoolitsetud, selle eest seisavad hea mitmed vabatahtlike rühmitused, sest ainult omavalitsute regulatsioonidest ei piisa. Näiteks kui mõne piirkonna loom saab viga või jääb haigeks, siis on tavaline, et inmesed, kelle läheduses loomake peamiselt elab, viivad ta ka loomaarsti juurde ja tasuvad ravi eest, et ta hiljem taas vabaks lasta.

Foto: Eve Kallaste

Kõik katsed linnaloomadest vabaneda on seni ebaõnnestunud, sest rahvas ei poolda loomade mittehumaanset kohtlemist. Nii nad siis kõnnivad ses suurlinnas inimeste vahel, ootavad koos kahejalgsetega tänavaristil rohelist tuld, et minna oma tavapärasele kohvikuesisele pikutama.

Foto: Eve Kallaste

Istanbuli linnaloomadel pole küll kindlat peremest, kuid neil on palju inimesi, kes nende eest hoolt kannavad. Ja mis on eriti üllatav — linlased ei karda koeri, olgu nad või hiigelsuured, kassidest rääkimata. Ja loomad ei pelga inimesi. Ajavad oma asja.

Foto: Eve Kallaste

Loomasõbrast reisija parim kaader Istanbulist: Must kassike varahommikul istumas Hagia Sophia kivipõrandal. Pühas kohas, kus kunagi oli kirik, seejärel mošee ja nüüd muuseum. Istanbuli linnakass on siin täieõiguslik külastaja. Tasuta.

Foto: Eve Kallaste
Jaga
Kommentaarid