EHTSA BALKANI OTSINGUIL | „Kaardiga 120, sulas 90“, oli meid võõrustanud suure kiilaka mehe kindel sõnum

4. osa
EHTSA BALKANI OTSINGUIL | „Kaardiga 120, sulas 90“, oli meid võõrustanud suure kiilaka mehe kindel sõnum
Kasse kohtas Kotoris iga nurga pealFoto: erakogu

Markus ja Alex käisid ehtsat Balkanit otsimas ja leidsid ka! Reisijuht avaldab Markuse kirja pandud reisikirja viies osas — head lugemist!

Esimesel päeval oli meil kavas rendiautoga Mostari ümbruskaudseid kohti avastada. Autolaenutuses saime jälle tunda ehtsat Balkanit, kui kaardiga maksta soovides öeldi meile kokkulepitud hinnast 30 eurot kallim hind. „Kaardiga 120, sulas 90“, oli meid autolaenutuses võõrustanud suure kiilaka mehe kindel sõnum. Kuigi teadsime, et 90 makstes hoidub mees oma kodumaale maksude maksmisest, siis 30 eurot rohkem maksta tundus kahele vaesele üliõpilasele liiast. Maksime kahe päeva autorendi eest 90 eurot ning olime tehinguga väga rahul. Tõe huvides olgu ära mainitud, et kuigi Bosnias pole ametlikult käibel euro, vaid Bosnia mark, siis vähemalt Mostaris saab väga tihti hakkama ka eurodes makstes.

Esimeseks sihtpunktiks oli meil Alexiga valitud Blagaj. See on väike küla Mostarist kümmekond kilomeetrit eemal ning on kuulus oma Buna jõe karstiallika ning Blagaj Tekija poolest. Viimane on 16. sajandil ehitatud sufi (sufism — islami müütiline haru) kerjusmunkade klooster ning bosnialastele siiani väga püha paik. Islami tavade järgi peab kloostrisse sisenedes võtma jalanõud jalast ning lühikeste pükste korral pidid nii mehed kui naised kandma pikka seelikulaadset riiet ümber jalgade. Naised pidi otse loomulikult katma ka oma pea. Kloostri kõrval olev jõgi koos allikaga on imeilusa helesinise selge veega ning 38 kraadise kuumusega lausa kutsub ujuma, aga kuna allikas on Bosnia moslemitele püha, on seal vette minek keelatud. Blagaj’ist võib leida veel 275m kõrgusel karstikünka otsas asuvad keskaegse kindluse varemed, mille juurde soovisin pärast kloostri kõrval asuvas restoranis söömist matkata. Alexile mõte väga ei meeldinud, sest kuigi teekond varemeteni oli ainult pool tundi pikk, kulges see lõõskava päikese käes ning see muutis juba varjus mõõdetud 38 soojakraadi veel rohkem talumatuks.

Vett võtsime kaasa kolm liitrit, aga tuli välja, et seda oli liiga vähe, sest eelnevalt söödud liiga soolane kala suurendas janu ning vesi sai oodatust varem otsa. Üleval varemete juures olles oli veel kõik okei ning saime nautida ilusat vaadet ümbruskonnale, aga juba laskudes hakkas mul pöörane janu. Kuna vesi oli otsas, pidin lihtsalt kannatama, kuni jõuame tagasi kloostrini, kus oli veekraan. Ma olen elus ka väga kuumade ilmadega kõvasti sporti teinud, aga sellist janu polnud ma veel mitte kunagi tundnud. Mul oli halb olla ning pea hakkas ringi käima. Kui ma lõpuks veekraanini jõudsin, siis ma kaanisin nii, kuidas suutsin, aga enne sai mu kõht täis, kui janu kustutatud. Organism ei suutnud lihtsalt nii kiiresti vedelikku omastada. Lõpuks muidugi olukord normaliseerus ja kõik lõppes hästi, aga sain väärt õppetunni, et ei tohi mitte kunagi kuuma ilma alahinnata. Kindel on ka see, et 38 kraadiga ma enam matkama ei trügi.

Loe veel

Järgmiseks sihtpunktiks olid Trebižati jõel asuv Kravica juga, kus meil oli soov pärast päeva kõrvetava päikese käes end veidi jahutada. Kravica juga on nagu väike tükike Horvaatia kuulsast Plitvice rahvuspargist, kus tänu suurele karstialale on loodus loonud maagilise kaskaadide ning järvede rägastiku. Võrreldes Plitvicega teeb Kravica eriliseks tema ujumisvõimalus. Ühest küljest on see väga tänuväärne, et niivõrd kaunis kohas inimestel ujuda lastakse, aga teisest küljest on kindel see, et nii suur hulk inimesi ei saa joale hästi mõjuda. Juba praegu on ujumiskoha juures kõik taimestik mullaks tallatud ning siin-seal võib nii maast kui veest leida jäätise- ja kommipabereid. Enamus inimesi ei hoolinud ka kose all olevatele libedatele kividele minemist keelavatest siltidest seades sellega esiteks ohtu enda tervise, aga samas hävitades ka kividel ning nende ümber kasvavat taimestikku. Viimane oli palju hullem, sest oma egoistlikust selfi tegemise soovist võiks rohkem mõelda sellele, kuidas nii ilusat paika järgnevatele põlvele säilitada. Kui tagasi positiivsemate asjade juurde tulla, siis Kravica juga on üks ilusamaid kohti, kus ma kunagi üldse ujunud olen. Juga on maagiline ning vesi ujumiskohas läbipaistev ehk tundub endiselt olevat üsna puhas. Lisaks oli see mõnusalt külm ning seega ideaalne jahutusvahend kuuma ilmaga. Seal ujumine oli lihtsalt ülim nauding ning Kravicast lahkusime värsketena ning suured naeratused näol.

Jätkub…

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare