Eestlane Havannas: rändurid, kiirustage Kuubale, kuni see on veel oma nägu!

 (8)
Eestlane Havannas: rändurid, kiirustage Kuubale, kuni see on veel oma nägu!
Baar Havannas.Foto: Rain Urbsalu

Rain Urbsalu reisib omal käel ja püüab hoiduda suurtest reisigruppidest. Paar aastat tagasi Kuubal olles sai ta aru, et siia peab tagasi tulema. Nüüd õpib ta Havanna Ülikoolis hispaania keelt ja soovitab ka teistele, kuidas Kuubat kõige paremini avastada.

Miks üldse Kuuba?

Olen viimaste aastate jooksul reisinud sõpradega erinevates riikides: Hiinas (2009), Vietnamis (2010), Venezuelas (2011), Filipiinidel (2012), Gruusias (2012) ja Kuubal (2013). Reisikohtade valikul on alati olnud peamiseks kriteeriumiks riigi eripärasus ning võimalus looduses seiklemiseks. Eredaimalt on neist meelde jäänud Venezuela ja Kuuba.

Kuubal olles sain aru, et mul on tõsisem huvi Ladina- ja Lõuna-Ameerika riikide vastu. Reisin omal käel, mul tekib allergiline reaktsioon, kui pean muuseumides kuiva teksti lugema ning uudistama vanu ja elutuid esemeid. Seiklused ja kohalike inimestega vahetu suhtlemine ning omal nahal kogemine on see, mis panevad mul silmad särama.

Nii saingi aru, et hispaania keele oskuseta ei ole võimalik neis riikides reisida sellisel viisil, nagu soovisin. Lisaks täitus mul 2014. aasta detsembris kümme aastat finantsnõustajana KPMG-s (neist kolm viimast aastat KPMG Soome kontoris). Nii nagu iga abielu vajab teatud aja tagant värskendamist, nii vajab seda ka töösuhe. Nende kahe põhjuse koosmõjul otsustasin 2015. aasta veebruaris pöörduda tagasi Kuubale, et seal kaheksa kuu jooksul elades ning Havanna Ülikoolis õppides omandada igapäevasuhtluseks vajalik hispaania keele tase.

Havanna. Foto: Rain Urbsalu
Seotud lood:

Kuid enne lõpliku otsuse tegemist Kuuba kasuks uurisin erinevaid võimalusi hispaania keele õppimiseks mujal. Eesmärk oli keel omandada suhtlustasemel võimalikult kiiresti, mis on muidugi võimalik ainult selle keele keskkonnas viibides. Hispaania tõmbasin oma valikute seast esimesena maha, kuna see riik asub Eestile liiga lähedal, mille tõttu ei tundunud piisavalt ahvatlev. Uurisin veel õppimisvõimalusi erinevates Ladina- ja Lõuna-Ameerika ülikoolides, kuid varasem positiivne kogemus Kuubalt, kuritegevuse madal tase ja rahaliselt soodsam võimalus elada 8 kuud võõras riigis said otsustavaks valiku tegemisel just Kuuba kasuks.

Kuubale pääsemine on tehtud eestlaste jaoks küllaltki lihtsaks

Riiki sisenemiseks tuleb taotleda viisa, mida saab teha Helsingis asuvas Kuuba saatkonnas või kasutada mõne turismibüroo teenuseid. Viisa (turistikaart) lubab riigis viibida 30 päeva, seda aega saab Kuubal viibides veel pikendada 30 päeva võrra.

Loe veel

Kõige valulikum protsess Kuubale jõudmisel on aga lendamine. Olenevalt sellest, mis lennufirmaga lennata, võtab see aega 11 kuni 13 tundi. Õnnelikud on need, kes suudavad lennukis magada. Kui magada ei suuda, siis on see üks piinarikas teekond istuda nii pikka aega paigal.

Enne Kuubale saabumist võiks teha ka natuke kodutööd, et uurida, mida see riik endast kujutab ja kuidas siin asjad toimivad.

Igas riigis on omad tavad ja kombed. Turistina siin viibides peame nendest lähtuma, kuigi need võivad tunduda meile piiravad ja arusaamatud. Internetist leiab küllaltki palju blogisid, kus Kuubat külastanud inimesed jagavad oma muljeid. Mida parem kodutöö, seda suurema tõenäosusega õnnestub ka reis.

Kuuba pole üliodav

Kuubast on tekkinud ekslik arvamus kui üliodavast riigist. Siin on võimalik küll odavalt hakkama saada, kuid paljud meelelahutus- ja majutusteenused ning heades restoranides söömine ongi peamiselt mõeldud jõukate turistide jaoks, seega ei saa neid võrrelda üldise Kuuba elukallidusega. Hinnatase on võrreldav Eesti omaga.

Milline näeb välja välismaalase elu Havanna ülikoolis?

Kuubal on võimalik välismaalastel õppida hispaania keelt erinevates ülikoolides, kuid üks parimaid on Havanna Ülikool, kus viiakse kursuseid läbi juba viimased 30 aastat. Ülikooli sissesaamiseks katsed puuduvad. Kellel on soov ja tahtmine alustada hispaania keele õpinguid või arendada olemasolevat taset, neile see võimalus ka antakse. Kuubalastele on haridus tasuta, kuid välismaalastel tuleb oma õpingute eest ise tasuda. Minu õppemaks ühes kuus on natuke üle 200 euro, mis ei ole just väga odav.

Iga kuu alguses algavad uued kursused. Esimesel päeval toimub testimine, mille põhjal paigutatakse õpilased tasemete põhjal gruppidesse. Need, kes õpivad enam kui ühe kuu, liiguvad vastavalt edusammudele järgmisel kuul uuele tasemele või jäävad senist taset kordama. Tunnid toimuvad kõikidel argipäevadel neli akadeemilist tundi päevas.

Lisaks keeleõpingutele korraldab ülikool ekskursioone Havannas, et õppimisse vaheldust tuua ning et õpilastel oleks võimalus tutvuda linna ajaloo ja peamiste vaatamisväärsustega.

Havanna. Foto: Rain Urbsalu

Koos minuga õpib ülikoolis hispaania keelt inimesi paljudest erinevatest maadest. Enim esindatud on Norra, Rootsi, Saksamaa ning tõusev trend on Hiina. Palju omavahelist suhtlust toimub just välismaalaste ringis, kelle vahel jagatakse kogemusi söögikohtade, peopaikade ja reisisihtkohtade osas. Aja möödudes lisandub tutvusringi ka enam kuubalasi, kellega saab hispaania keelt praktiseerida ja õppida paremini tundma Kuuba elu.

Elukorraldus ülikoolis ei erine palju Eesti ülikoolide omast, kuid eriti jääb silma nö suure juhi sündroom. See tähendab, et õppejõud ei julge ise otsuseid langetada, alati on vaja küsida dekaani nõusolekut isegi selliste pisiasjade puhul, mis näivad välismaalase silmis nii tühised.

Väga innustav on õppejõudude positiivsus ning abivalmidus õpilaste aitamisel hispaania keele õpingutes, samuti ka muude probleemide lahendamisel, millega õpilased kokku puutuvad.

Tundub, et liigutakse väikeste sammudega kapitalismi suunas

Kuuba on riik, mida paljud inimesed peavad huvitavaks poliitilise ja majanduslik süsteemi ning kultuuride segu tõttu, mida ei kohta kuskil mujal.

Kuigi revolutsiooniline valitsus on veel võimul, ei olda enam oma hiilguse tipus. Majanduses on madal tootlikkus, madalad palgad, laialt levib korruptsioon ja must turg. Väikeste sammude haaval hakkab Kuuba keerama oma palet Lääne poole. Soojenevad suhted USA-ga on tekitanud suured lootused ja ootused. Kuigi on ka palju neid, kes kardavad, et ameeriklased rikuvad oma rahaga riigis oleva sotsiaalse tasakaalu.

Foto: Rain Urbsalu

Edukas turismi areng on soodustanud pidevat turistide sissevoolu ja aidanud omakorda vältida Kuuba kokkuvajumist. Suuremad muutused majanduses hakkasid aset leidma 90ndate alguses peale Nõukogude Liidu kokkuvajumist, mis oli ka palju aastaid Kuubat finantseerinud. Kuuba sai siis aru, et midagi tuleb hakata teistmoodi tegema, et ilma Venemaa rahalise toeta ellu jääda. Seetõttu hakatigi panustama palju turismi arengusse ning elanikele anti võimalus tegeleda ettevõtlusega. Kuuba praegune juhtkond ütleb, et nad ei eemaldu sotsialismi teelt, vaid kohendavad oma majandusmudelit. Siiski, välise pilgu läbi näib aina enam sedamoodi, et riik liigub kapitalismi suunas - väikeste sammude haaval, kuigi seda ei julgeta avalikult tunnistada.

Sotsialism ja revolutsioon jätavad noored kuubalased üpris külmaks, nad on orienteeritud vaid oma heaolu parandamisele. Inimesed on pööranud riiete ja asjade usku. Nähakse suurt vaeva, et osta endale välismaa värviline ja särav riideese või jalanõu, mis võib maksta isegi mitme kuu palga. Mina oma riietega jätan sealjuures väga tagasihoidliku mulje. Eriti on seda ülesehtimist märgata noormeeste hulgas, kellel on edevad riided seljas ning nende soengud meenutavad välismaa jalgpallurite omasid. Fidel Castro on noorte jaoks üks vana ja habemega mees minevikust, kelle sära ja kuulsus on mattunud ajaloo tolmu alla.

Kuubal elamise eripärad – rändad nagu ajas üle 20 aasta tagasi

Kõige suurem erinevus Eestiga on minu jaoks järjekordades seismine. Mäletan, et 80ndate lõpus ja 90ndate alguses oli täiesti normaalne seista mitmeid tunde järjekorras, et saada endale kilo viinereid või pakk pesupulbrit. Olin suutnud selle ebameeldiva tegevuse unustada. Kui Eestis seisavad poes kassajärjekorras on üle 5 inimese, siis tehakse sellest suur paanika ning kirutakse teenuse kvaliteeti. Kuubal on täiesti tavaline seista 2 tundi panga, telefoniarve maksmise või jäätise järjekorras. Naljatan, et kuubalased räägivad selle tõttu nii kiiresti, et korvata järjekordades kaotatud aega.

Foto: Rain Urbsalu

Esimesed nädalad siin olles ma keeldusin sellistes järjekordades seismast, kuid siis mõistsin, et mul ei ole teist võimalust. Sellest on nüüd saanud üks mu tavapäraseid ajaveetmise vorme. Positiivne on see, et järjekorras tutvub väga erinevate ja põnevate inimestega, kellega saan praktiseerida oma hispaania keelt. Järjekordades seismises on ka midagi kasulikku.

Internetisõltuvuse ravi garanteeritud

Kuuba on ideaalne koht neile, kellel on internetisõltuvus ning soov seda ravida, sest interneti kättesaadavus on raskendatud ning kallis. See on väga suur luksus, kui kellelgi on kodus internetiühendus. Inimesed ootavad pikkades ootenimekirjades, et saada koju netiühendus. Õnneks on viimasel ajal piiranguid leevendatud ning inimestele antud võimalus saata koduarvutist e-kirju läbi sissehelistamisteenuse (dial-up).

Reeglina on palju asju kuubalastele odavamad kui välismaalastele, kuid avaliku interneti kasutamisel kehtib sama hind. Riikliku telekomioperaatori ruumidesse paigutati arvutid, mida kasutades pääseb internetti ning mõnes kohas on isegi WiFi võimalus. Ühe tunni interneti kasutamise eest tuleb maksta ligikaudu 4,5 eurot, osades hotellides võib see veel kallim olla. Välismaalastelegi on see väga kallis, rääkimata kohalikest.

Foto: Rain Urbsalu

Kuubal sisseelamine võtab aega, et õppida tundma kohalike iseärasusi ja tavasid. Kõige enam võtab aega igasuguse info hankimine. Näiteks ühistransport (bussid) liiguvad, kuid kuskilt ei ole võimalik leida nende marsruute või väljumisaegasid. Ainuke infoallikas on inimesed tänavatel. Asju tuleb võtta rahulikult ning mitte närvi minna, kui kõik ei toimi nii, nagu on harjutud kodus olles.

Kuubalastel on alati vabandus valmis, kui midagi ei tööta või ei toimi nagu peaks. Selleks on lihtne selgitus: "see on ju Kuuba". Nende positiivne ellusuhtumine annab mulle täiendavat energiat.

Installatsioon "ei rassismile". Foto: Rain Urbsalu

Arvatavasti on Kuuba üks vähestest riikidest, kus rassism puudub. Siin on toimunud kõikide rasside sulandumine üheks rahvaks, kuubalasteks. Ei oma tähtsust nahavärvil, vaid sellel, mis toimub su südames ja hinges. Selline ühtsustunne aitab Kuubale tulnud inimestel kohanduda siin paremini.

Kuumus ja päike on asjad millest iga turist tunneb rõõmu, aga kui seda on liiga palju, siis pole ka hea - täiesti tüüpiline. Siia tulles kõndisin alati tänava päikesepaistelisel poolel. Kuu möödudes toimus eneselegi märkamatult muutus, et vahetasin päikeselise viluma poole vastu. Ma ei virise, olen õnnelik selle üle, mida Kuubal mulle pakkuda on.

Välismaalastel on raha lõhn küljes ning nad on ka huvitavad kohalikele, mistõttu üritatakse neid tänavatel tihti kõnetada. Kui ma jaanuari lõpus Kuubale saabusin, olin küllaltki valge ja kergesti märgatav, et olen alles saabunud. Seetõttu küsiti minult väga palju kordi iga päev, kust ma pärit olen. Nüüd, kui mulle on tekkinud korralik päevitus, vähenes küsimiste arv oluliselt, kuigi juuksevärv reedab, et ma päris kuubalane ikka ei ole.

Viñales. Foto: Rain Urbsalu

Üldiselt on kohalik rahvas väga sõbralik ning ei himusta petmise teel sinu raha omandada. Kuid on ka inimesi, kes teenivad omale elatist turistidelt raha väljapetmisega. Neil on ka hispaania keeles oma nimetus: ”jintero”, mis tähendab džokit. Nad otsivad tänaval kontakti, olles väga sõbralikud ning enamasti räägivad mingil tasemel ka inglise keelt, mis tekitab hispaania keelt mittevaldaval turistil suurema usalduse nende vastu. Nad pakuvad esmapilgul odavaid majutusi, restorane, sigareid ja taksosid, kuid hakkavad hiljem oma abistamise eest raha välja kauplema. Olles paar korda nende õnge sattunud, ei julge ma enam inimesi nii kergelt usaldada, kuna ei tea, kas nad on lihtsalt sõbralikud või teesklevad seda, et sult raha välja pressida. Paar tilka tõrva meepotis rikub kogu mee kahjuks ära. Kuid selline turistidelt raha väljapetmise probleem eksisteerib enamikes maades ja ei ole ainult omane Kuubale.

Loe veel

Parimad asjad Kuubal, mida sinna minnes peaks kindlasti kogema

Kuubale tuleb minna, kuni riik on veel selline, nagu täna. See maa on kiires muutumises – uued autod, internet ja nutitelefonid tungivad peale ning muudavad kindlasti oluliselt seda Kuubat, mida paljud armastavad just sellisena, nagu see on püsinud aastakümneid.

Kuubal on palju pakkuda, kuid seda ei tooda sulle kunagi kandikul ette, see tuleb ise avastada. Parimad ja huvitavaimad kohad ei ole märgitud ühelgi kaardil. Nende leidmiseks on vaja varuda aega, kannatust ja hoida meeled avatud. Kuubat on vaja hinnata ja kogeda kõigi oma meeltega. Eripalgelist ja elust pulbitsevat ning endasse haaravat Kuubat tuleb otsida kuubalaste kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte turistikuurortides ja läbi bussiakna.

Ööbimiseks soovitan valida kodumajutuse, et Kuuba peredega kokku puutudes saaks parem ettekujutuse riigist ja rahvast. Kuubalasel ei ole palju vara, kuid oma piskut on nad nõus lahkesti jagama ka oma külalistega.

Võimaluse korral avasta looduskauneid kohtasid, mida on saarel väga palju. Mägedes ja orgudes matkamine on parim stressi maandamise võimalus. Vaade, mis sealt avaneb, on lummav ja jalustrabav.

Kuubal on üks kultuuri suur ja lahutamatu osa salsa tantsimine. Tundub, et lapsed hakkavad siin enne salsat tantsima kui kõndima. Salsa tähendab hispaania keeles "kastet". Mulle on jäänudki mulje, et salsa on Kuubal nagu elu kaste, mis annab igapäevaelule vürtsi. Kui on oskused salsat tantsida, siis tasub seda kindlasti teha ja kui ei tunne ennast tantsuplatsil mugavalt, siis kohalike tantsimise vaatamine on ka omaette vaatamisväärsus. Nende graatsiliste liigutuste jälgimine avaldab ka tantsuvõõrale inimesele sügavat muljet.

Autor kuuba sigariga.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare