Bulgaaria – pärl, mida me veel ei tunne

Alati, kui Bulgaariast juttu tehti, tuli Kristina Männile ette Ida-Euroopa riik, kus olid Kuldsed Liivad ning üks lahe krimilugu „Viimane mürgikarikas“.
Tegelikkus on väga vaimustav.

Bulgaaria oma ajaloo, varemete, söögi ja veiniga on tõeline pärl, rääkimata randadest, mägedest ja roosikreemist. Aga alustame kahe olulise „Kas teadsite, et…“ faktiga.

Kas teadsid, et kirillitsa on pärit Bulgaa­riast? Kirillitsa põhineb kreeka kirjasüs­teemil, see arendati välja esimese Bul­gaaria impeeriumi ajal 9. sajandil ja selle loojateks peetakse kaht venda, Kyrillost ja Methodiust. Tänapäeval kasutab kirillitsat ametliku tähestikuna 252 miljonit inimest, nendest pooled Venemaal. Bulgaaria liitumisel Euroopa Liiduga 2007. aastal sai kirillitsast liidu kolmas ametlik kirjasüsteem; teised kaks on ladina ja kreeka.

Kas teadsid, et Spartacus on pärit Bulgaariast? 73. aastal e.m.a toimunud gladiaatorite ülestõusu juht Spartacus oli traaklane. Tollal olid traakla­sed üks suuremaid rahvaid ja nad elasid prae­guse Bulgaaria territooriumil. 3. sajandil e.m.a. rändasid traaklaste suguharud Väike-Aasiasse, sealhulgas näiteks ka troojalased. Traaklaste ese­meid leiab Sofia arheoloogiamuuseumist; Rodopi mägedes olevas Mezeki külas on 4. sajandist e.m.a. pärit traakia hauakamber ning parim näide nende kindlusest asub Plovdivis.

Teine kuulus traaklane oli vanakreeka müto­loogiast tuntud Orpheus, kes oma naist Eurydiket allilmast ära toomas käis. Homeros pidas traak­lasi kõige musikaalsemaks rahvaks üldse - ju on Filipp Kirkorovilegi seda annet jagunud.

Sofiat külastanud inimesed rääkisid mulle, et see on üks nõukogudeaegne linn, kuhu ei tasu minnagi. Aga see pole üldse nii. Sofia on ilus ja elegantne ning seal on palju vaadata. Kõige kaunim minu jaoks oli Püha Jüri kirik, punastest tellistest rotund, mis asub Sheratoni hotelli ja va­litsuse hoone sisehoovis (vaatasin seda iga päev oma hotelli aknast). Roomlased ehitasid rotundi 3. sajandil, pärast 313. aastat muudeti see kirikuks ja 12.-14. sajandil maaliti seintele kahemeetrised freskod (näha on kuus kihti). Enne roomlasi asus samal kohal paganlik tempel, Osmanite valitsemise ajal (1396-1878) kasutati rotundi aga mošeena. Kirik tegutseb tänapäevani.

Soovitan soojalt Sofia Toursi ekskursioone (www.freesofiatour.com), kus sain teada, et linn on ehitatud justkui kihtide kaupa. Kui vaadata näiteks Sheratonist teisel pool asuvat Sadulseppade Püha Petka kirikut (bulg Sveta Petka Samardzhiiska), siis on näha erinevaid kihte nagu meie Valaste joal. Kiriku juurest paistab kätte õigeusklik Sveta Nedelya kirik, Banja Bashi mošee, katoliku kirik ja ka sünagoog - kõik päris rahulikult koos.

Püha Petka juurest maa alla minnes jõuad hästisäilinud Rooma teeni. Uuesti maa peale tulles jõuad keset linna asuvate mineraalveeallikateni, kus inimesed käivad pudeleid täitmas. Allikate taga asub vana avalik saun (bulg Tsentralna banya), mis praegu on kahjuks kinni. Sealt saab edasi jalutada Atanas Burovi väljakuni, kus mullu juunis protestiti poliitilise võimu ja laialdase korruptsiooni vastu ja milleäärses vanas mošees asub ilus arheoloogiamuuseum. Muuseumi taga saad vabaõhukohvikus antiiksete kujudega tõtt vaadates juua head Bulgaaria õlut.

Natuke maad edasi tuleb linnapark, mille taga paistab Ivan Vazovi nimeline Sofia draamateater ja vasakul pool etnograafiamuuseum, varasem tsaaripalee. Tsaaridega on nii, et viimane neist, Boris III suri 1945. aastal ning tema poeg Simeon valiti kümne aasta eest küll Bulgaaria peaministriks, aga kaua ta seda ametit ei pidanud.

Ja siis tulevad kirikud

Sain suurepärase kogemuse, külastades neid koos Nikolai ja Jaagoga, kelle teadmised olid ammendamatud. Kõigepealt ilus 5. sajandil roomlaste ehitatud Hagia Sofia, mis andis 14. sajandini Serdicana tuntud linnale tema praeguse nime. Järgmiseks Bulgaaria patriarhi residents Sveti Sinod ja Püha Aleksander Nevski katedraal, mis oli Ristija Johannese sünnipäeval 23. juunil rahvast täis. Läksime üles kellatorni, kus 76-aastane proua Maria kellamäng oli nii vapustav, et mul on helin siiani kõrvades. Iga kell kaheteistkümnest on järgmisest poole kergem ehk siis vastavalt kaksteist, kuus, kolm tonni jne. Seal üleval, kuldse kupli taga, me siis istusime ja kuulasime ning vaatasime Sofiat ja taamal asuvat Vitosa mäge.

Sofias on ka palju häid restorane ja soovitan soojalt kahte, Ugot ja Bulgarit. Bulgaaria toitudest peab proovima Shopska salatit ja Feta juustu, tarator'i (jogurtist supp), kebaptche'd (hakklihast grillvorst) ja häid punaseid veine. Kindlasti peaks ostma roosiõlitooteid ja jalutama väga meeleolukal Naiste turul (Zhenski pazar). Söö kindlasti banitsa't ja mine vaata ka Eesti seina, millel eestikeelne luuletus ja lendavad luiged, ning Rooma amfiteatrit Arena Sofia hotellis.

Seitsmel künkal laiuv Plovdiv meeldis mulle väga. See vana traaklaste kindluse asukoht on vanem kui Rooma, Kartaago või Konstantinoopol. Sofiast pääseb sinna bussiga ja vaatamisväärsusi jagub - Rooma tee ja Vana-Rooma elamu, Kreeka sambad ning Türgi minaretid.

Erilist tähelepanu väärivad mu meelest neli kohta.

Esiteks juba mainitud muistse traaklaste linnuse Philippopolise varemed.

Teiseks Plovdivi vanalinna rahvuslikust ärkamisajast majad oma lahedate rõdudega - maju ei tohtinud teatud laiusest suuremaks teha, kuid kavalpead tegid siis oma rõdud hiigelsuurteks. Nii nad kõrguvad jalakäijate kohal nagu gigandid ja ime, et nad alla ei potsata.

Kolmandaks Rooma amfiteater, kuhu mina sattusin "Aida" proovide ajal. Selle, mis jäi soovida kunstilisest tasemest, tegid tasa tuledesäras olevad varemed ja taamal Rodopi mägede taha loojuv päike. Istusin samadel astmetel, kus ilmselt 2000 aastat tagasi roomlased, ja vaatasin, kuidas Radamest laulev tenor kraakles Aidaga, kes eespool seisab. Nende taga askeldas ballettmeister, kes ei suutnud koori samas taktis astuma panna.

Ja neljandaks Plovdivi peatänava all olev Rooma staadion, millest välja on kaevatud vaid paarkümmend meetrit. Peetakse plaane, mida teha: katta paksu klaasiga, kaevata välja vms.

Bulgaaria on imeline koht matkamiseks

Mägesid riigis jagub - kogu edelaosa on üks suur mägine ala, kus asuvad Rila ja Pirini mäed läänes ning Rodope mäed lõunas. Matkata saab palju ja võib nii gruppidega liituda kui üksi minna. Kant on turvaline ja matkarajad korralikud. Aga eriti hea koht on Bulgaaria hobustearmastajatele. Mina läksin kohe kohale jõudes Teteveni lähedale mägedesse ja tegin viiepäevase ratsamatka (www.penguintravel.com).

Giid Emili ja hobulausuja Mariani juhtimisel ratsutasime koos kahe inglase ja kolme soomlasega mägedes ja väikestes külades. Igal pool avarus, rohelus, puhtus; väikesed külad lammaste ja kitsedega; lõunad kohalikes söögipaikades, toiduks värsked köögiviljad, karjuse salat, grillitud hakklihapallid ja -rullid, lambakotletid või kana; mägiojad, roosi- ja päevalillepõllud ning väga head värsked tomatid, mille lõhna juba kaugele tunned.

Külades nägin ühte huvitavat asja. Igas külas on chitalishte ehk kohalik rahvamaja, kus tegutsevad raamatukogu ja erinevad huviringid. 19. sajandil oli just need Bulgaaria rahvusliku ärkamisaja kasvukohtadeks, inimesed käisid koos ajalehti ja raamatuid lugemas ning iseseisvusest rääkimas. 5. oktoobril 1908 saadigi Osmani impeeriumist vabaks iseseisvaks riigiks.

Oma ratsaretkel ööbisime Glozheni kloostris

Kujutage ette künkal asuvat kivivundamendil olevat puitehitist, mille sees on ka väike kirik ja ees suur avatud palkon, kus loojuvat päikest vaadates sööd õhtust, jood head kuiva valget veini ja pärast lähed väikesesse kambrisse puhkama!

Bulgaaria kloostrid väärivad üldse eraldi artiklit. Kuulsaim on kindlasti Sofiast 120 kilomeetri kaugusel Rila mägedes asuv Rila klooster. Neis saab ööbida ja ajaloolisi väärtusi vaadata.

Merest Bulgaarias loobuda ei saa

Kuna kuurordid pole minu rida, siis otsisin ja uurisin ning leidsin, et õige on minna Musta mere äärde keskaegsesse Nessebari linna ja puhata seal nädala. Ja see oli üks õige otsus. Korra käisin ka vastaskaldal asuval Päikeserannikul, aga tulin valgete lamamistoolide ja turistide hordide keskelt siva oma väiksesse linnakesse tagasi. Peale selle puhus rannas liiv kogu aeg mulle näkku.

Nessebar on küll kivine, aga sellegipoolest Bulgaaria järjekordne pärl. Algselt traaklaste asula võtsid kreeklased üle nii 6. sajandil e.m.a. ja muutsid selle suureks kaubalinnaks. Nessebaris on 40 kirikut, aga olgu need ehitatud Bütsantsi, Bulgaaria või Osmanite ajastul, on nad kõik uhked õigeusu kirikud ning arhitektuurihuvilised saavad jälgida, kuidas varajased kristlikud basiilikad arenesid keskaegseteks torni ja ristiga kirikuteks.

Vanimad on 5.-6. sajandist pärit Püha Sofia kiriku varemed, aga ilusaim on 11. sajandi Püha Stefanuse kirik, mille nikerdatud laelt pilku enam ära ei saa.

Kirikud, pisikesed puitehitised ja käänulised tänavad, imeliste vaadetega head restoranid ning pisikesed rannad - selline on UNESCO nimekirja kuuluv Nessebar. Tegelikult on pool Bulgaariat UNESCO nimekirjas!

Milleks veel valmis olla?

Bulgaarias on selline loogika: kui mul on raha, siis ma teen oma korteri korda nii seest kui ka väljast. Seepärast on suurtel korterelamutel peal naljakad lapid – igaüks on oma osa täpselt nii teinud, nagu vajalikuks pidanud. Vahest on meie Korteriühistute Liidul seal turgu?

Eestlastele peaks mõned asjad enda käitumisest tuttavad olema, esiteks pisut rullnoklik parkimine ja autokultuur. Teiseks on natuke prügi igal pool, sest suitsukoni lendab ikka maha ja jäätisepaber ka. Ning kolmandaks, vaatamata keelule käivad kohalikud väikestes randades inimeste keskel oma koeri ujutamas. Ma pidasin ühe tüübiga maha suure kraakluse ja kuna mul oli kõvem hääl, siis võitsin, kuid olen kindel, et varsti oli ta oma koeraga seal tagasi.

10 asja, mida Bulgaarias teha

1. Mine ratsuta mägedes.
2. Joo Tramineri valget veini.
3. Mine vaata Plovdivis Rooma staadioni.
4. Söö hommikuks värsket banitsa’t (kui väga kohalik olla, siis musta kohvi ja sigaretiga).
5. Määri end kokku roositoodetega.
6. Jaluta Nessebari varemetes.
7. Istu Sofias Püha Jüri kirikus.
8. Söö Nessebari rannarestoranides lavraki’t (huntahven) ja sinikala (soovitan: Neptun, Plakamoto, Romantika ja Mehana Pri Shopite).
9. Vaata Boyana kirikut.
10. Käi tasuta linnaekskursioonidel Sofias, Plovdivis ja Varnas ja jäta giididele nende hea töö eest jootraha.