Austria tundeline veinireis: Grüner Veltliner, Marille ja Njubin
Alam-Austria: Kamptal, Kremstal ja Wachau
Austria on üks olulisemaid Kesk-Euroopa veiniriike, mille heade veinide avastamiseks tuleb esmalt läbi käia siinsed Alam-Austria kvaliteetpiirkonnad Kamptal, Kremstal ja loomulikult Wachau.
Väljasõit Viinist valmistab esialgu väikese pettumuse, sest kuigi kaardil kulgeb tee suhteliselt jõe lähedalt, siis magistraalilt ei ole jõge suurt näha ning rahulikult voolav Doonau paistab vaid vilksamisi läbi puudesalu.
Edasi Kremsi külast Melkini avanevad vaid kaunid Doonau vaated ja kuigi aprikoos on Wachau sümboliks, siis hakkavad esimesed aprikoosipuud silma juba ka Kamptalis.
Suurem osa veiniaedu ning palju kauneid väikekülasid jääb Doonau põhjapoolsele kaldale. Üks selline peatumist väärt koht on pisike Dürnstein. Dürnstein on väike keskaegne külake, mille kohal kõrgub vana kaitsekindlus. Dürnstein ise koosneb ühest pikast peatänavast, mille mõlemal pool on hoovikesed, kuhu saab sisse põigata ning väikesed poekesed, kus pakutakse kõike, mida turistile on võimalik müüa. Kui see kadalipp läbi teha, siis pikana tunduva jalakäijatetänava lõpus avanevad imekaunid vaated Doonaule.
Mööda jõge Melkini jõudes hakkab üle Doonau paistma võimas Melki klooster. Melki mungaklooster on Austria suurim ja kindlasti tuntuim klooster, mille terrassilt avaneb kaunis vaade alla Melki linnale ja Wachau orule. Pärast kloostri sisemuse uurimist on võimalik hetkeks aeg maha võtta ja jalutada kloostri kaunites aedades.
Veinihuvilistel Melkist kaugemale minna ei olegi mõtet, kuid kel on huvi tutvuda ka Austria suuruselt kolmanda linna Linziga, siis võib mööda jõge edasi kulgeda.
Linz on kaunis Ülem-Austria ajalooline pealinn, mille keskväljak on üks Austria kaunimaid, samuti leiab siit Austria vanima kiriku, tillukese Martinskirche ja Austria suurima katedraali, Neuer Domi. Melkist Linzi poole liikudes jäävad teele veel Burg Clami lossi hurmav siluett ning kunagine koonduslaager Mauthausen.
Eraldi äramärkimist Wachaus väärvivad aprikoosid. Aprikoos (Marille) on Wachau sümbol ja piirkond on täis pikitud aprikoosisalusid. Puid leiab aedadest ja tänavaäärtest ning aprikoosipuud on Wachaus niisama levinud kui meil õunapuud.
Aprikoosisaadusi pakutakse Wachaus väga erineval moel: moosi, marmelaadi, likööri, mahlana, kuivatatult jne. Lisaks pakuvad elamuse Doonau jõekruiisid, mida leidub väga erinevaid - alates lühikestest mõnetunnisest tiirust kuni nendeni, mis kulgevad välja Viini ja isegi kaugemale - Bratislavani. Majutuse võib sättida mõnda ümbruskaudsesse veinimõisa, mis on elamuste otsijale kindlasti äärmiselt põnev.
Mida teada Wachau veinidest?
Olulised märksõnad on Steinfeder, Federspiel ja Smaragd. Steinfederi puhul on tegemist kuiva, kergemapoolse veiniga, mille alkoholisisaldus võib olla maksimaalselt 11,5%. Seda veini toodetakse peamiselt siseriiklikuks tarbimiseks ja väljaspool Austriat seda eriti ei leia. Federspieli alkoholisisaldus jääb 11,5% ja 12,5% vahele ning suhkrusisalduselt on ta sarnane Kabinettiga. Wachau pärl on loomulikult Smaragd - kvaliteediklass sai oma nime smaragdrohelise sisaliku järgi, keda Wachau veiniaedades ohtralt leidub. Tegemist on ühe parima kuiva valge Austria veiniga.
Reaktiivlennukid, purjelauad ja rosinavein
Alam-Austriast Burgerlandi poole liikudes, Viinist veidi allapoole, jääb Euroopa suurim maa-alune järv Hinterbrühli Seegrotte. Järv ei ole looduslik, vaid tegemist on ühe vana kipsikaevandusega, mis ühe viltuläinud plahvatuse tagajärjel täitus veega. Nüüd on võimalik kaevandusele paadiga tiir peale teha. Põnevust lisab tõsiasi, et 1993. aasta ”Kolm musketäri” võtted on vändatud just seal koobastes ning et kaevandus on olnud kunagi esimeste reaktiivlennukite komponentide tootmiskoht.
Neusiedlersee järv koos seda ümbritsevate külade ja veiniaedadega on fantastiline - lihtsad majad ja pikad külatänavad. Ja loomulikult head veinid, millest äramärkimist väärib kohalik äärmiselt mõistliku hinnaga jäävein. Järve Ungaripoolsele kaldale jääb ujumiseks sobiliku rannaga Podersdorfi küla ning sealt ligidalt leiab ka Schilfveini.
Schilfveini puhul on tegemist pilliroomattidel kuivatatud marjadest veiniga. Schilfveini hakati valmistama seetõttu, et jääveini ei õnnestunud igal aastal saada. Tänaseks on vein kogunud hulga kuulsust ja elab omaette elu. Vein on mesiselt magus ja parfüümne, ideaalne Panna cottaga. Loomulikult on veini maitseomaduste vääriline ka tema hind.
Veinigurul õnnestus leida Willi Opitzi veinikoda, mis valmistab igal aastal Schilfveini. Vein on nii kuulus, et väidetavalt tellivad seda private labeli all teiste kuulsuste seas ka vormeliässad Mika Häkkinen ja Kimi Räikkönen, poksikuulsus Klitško ja isegi Arnold Schwarzenegger.
Teel Neusiedlersee äärest Grazi ja Steiermarki tasub kulgeda läbi Eisenstadti, mis on oluline veinitootmiskeskus.
Eriti põnevad on linna ümbruses St. Georgeni ja Kleinhöfleini jäävad omapärased heurigerid, mis on ideaalsed peatuspaigad kergemaks kehakinnituseks. Eisenstadt ise on kuulus oma Esterházy lossi poolest, kus muide elas ja töötas ka kuulus helilooja Haydn. Lisaks jääb vanalinna mõnus jalakäijate promenaad, mida ääristavad kohvikud, poed ja restoranid.
Eisenstadtist tasub võtta suund Hohe Wandi mäeaheliku suunas, mille kaljunukil asuvalt vaateplatvormilt avaneb üle oru hingemattev vaade.
Grazi suunas edasi liikudes jääb teele veel mitmeid kauneid mägivaateid ja armsaid väikekülasid, üks ilusam kui teine.
Steiermark: Schilcher, Kürbiskernöl ja muidugi Graz
Steiermarki sümboliks on kõrvits ning seda leiab siit erinevas vormis: kõrvitsasupp, üleküpsetatud kõrvits, marineeritud kõrvits, kõrvitsa ühepajatoidud ning loomulikult kuulus kõrvitsaseemne õli Kürbiskernöl, mis on gurmaanide maiuspala. Lisaks leiab Steiermarkist kuulsa, omamoodi kultusveiniks kujunenud värske rose veini Schilcheri. Seda veiniguru Steiermarki jahtima läkski, vahepeatuseks ja ööbimiskohaks Grazi linn.
Muri jõel asuv Steiermarki pealinn Graz on Viinist kuus korda väiksem ja oma olemuselt palju kompaktsem, õdusam ja kodusem. Grazist leiab ühelt poolt ajaloolise katedraali, Hauptplatzi ja Rathausi ning linna kohal kõrguva Schlossbergi, teisalt modernse kunstimaja ning jõel asuva Murinzeli. Samuti asub Grazi ümbruses veel mitmeid huvitavaid vaatamisväärsusi, nagu näiteks vabaõhumuuseum Stübing.
Grazist hommikul veiniteele asudes põikasime läbi Thal’i külast, mis on Arnold Schwarzeneggeri kodulinn. Teel Thali leidsime ennast arutlemast, kes on siis kuulsaim austerlane? Kui üks maailmakorda muuta püüdev isik välja jätta, siis kas täna teab rohkem inimesi seda, kes on Arnold või teab valdav enamik pigem Haydnit, Straussi, Mozartit või nt Niki Laudat? Vastuseta see küsimus muidugi jäigi.
Lõuna-Steiermarkis on viinamarjaistandused järskudel lõunanõlvadel ning teed kulgevad läbi põldude. Grazist algava veinitee alguspunktiks võiks võtta Gundersdorfi ning suunduda Deutschlandsbergi, mis on roosa Schilcheri veini tootmiskeskus ning lisaks on see koduks ka kõrvitsaseemneõlile.
Aga Viin ja heurigerid?
Kes ei ole Viinis käinud, siis Viin on kahtlemata üks neist linnadest, kus peab elu jooksul ära käima. Viinis väärib külastamist kindlasti vanalinnas kõrguv hilisgooti katedraal Stephansdom ning kus olekski paslikum järgi proovida üks õige Viini šnitsel, kui mitte katedraali kõrval Stephansplatz’il, kaaslaseks Grüner Veltliner.
Kultuurihuvilistele on Viin loomulikult suur maiuspala - Viini kuulsaim ja enimkülastatavam vaatamisväärsus Schönbrunni loss, mis on justkui killuke Versaille´d keset Viini.
Ja loomulikult ei saa Viinist lahkuda külastamata sealseid kohvikuid. Viini kohvikukultuur on eriline – kusagil mujal maailmas ei ole nii väljapeetud kelnereid, sellist hubasust ja traditsioone ning nii hulgaliselt kohvisorte.
Ilmselt ka seetõttu on Viini kohvikukultuur alates 2011. aastast UNESCO mittemateriaalsete maailmapärandite hulgas.
Kui Viini kohvikutest üht esile tõsta, siis loomulikult Kohvik Sacherit, kust on ainsana võimalik saada seda päris õiget Sacheri torti.
Ja muidugi heurigerid. Nii nagu vanasti, nii on ka tänapäeval Viini veinikultuuri igapäeva osaks heurigerid ehk veinibaarid, kus veinitootjad pakuvad enda toodetud värsket veini. Nimi tuleneb sõnast „Heurig“, mis tähendab Šveitsi ja Austria dialektis „selleaastane“ ning seda nimetust kasutatakse nii veini enda kui ka baaride kohta, mis seda pakuvad.
Kui heurigeri uksel ripub männiokste kimp, siis tähistab see seda, et seal pakutakse noort veini.
Austria köögi mitmekesisus: sibulakoogist Wiener Schnitzelini
Austria köök on mitmekesine, selle kuulsaim esindaja on kindlasti Wiener Schnitzel, kuldpruuniks praetud vasika- või sealihaeskalopp, mille juured ulatuvad tegelikult Milanosse.
Järeleproovimist on väärt ka Ungarist pärit paprikaga vürtsitatud veiselihahautis Rindsgulasch. Hommikusöögiks tuleks proovida Eierspeiset - paksu omletti, mis serveeritakse pannil ning tihti on sellele peale raputatud värsket murulauku.
Huvitav maitseelamus on veel Zwiebelkuchen ehk sibulakook ja muidugi erinevas asendis viinerid sinepiga ehk Frankfurter mit Senf.
Austria magustoite saadab alati kohv ja kohvisorte on siin palju. Kohvi kõrvale passib hästi nt Apfelstrudel, mida serveeritakse kuuma või külmana ning vahel ka koos vahukoore või Palatschinkeniga, mis on pisut paksem Austria pannkook.
Kookidest tuleb kindlasti järgi proovida ka kuulus Sachertorte, olgu see siis pärit sellest õigest Sacheri kohvikust või mitte.
Artikkel on pärit veiniportaalist www.veiniguru.ee
