23 vaba aastaga sirgus uus matkapõlvkond

Liikumisaasta (2014) ja matkakuu (august) puhul meenutab kogenud matkaja ja matkajuht Ülo Kangur, kuidas 1991. aastal Eesti matkajad Kaukasusel Nõukogude Liidu kokkuvarisemist jälgisid.

23 vaba aastaga on sirgunud uus matkapõlvkond. Nii mõnedki olid lastena neil ärevatel augustipäevadel 1991 koos meiega Kaukasusel. Ja nüüd on nad lugupeetud, haritud inimesed, kes elavad arukalt ja ühte hoides. Matkajad tunnetavad praegu vaba riigi eeliseid igal sammul. Võimalus on reisida ja matkata kõikjal maailmas. Samuti saab olla aktiivne inimene, kes tegeleb oma hobidega ja räägib seda, mida mõtleb.

Mägituriaad Kaukasusel, august 1991

See, kes tõuseb kõrgmägedele, see püüdleb kogu elu valgete mäetippude ja kiirete mägijõgede muinasjutulisse maailma. Kaukasusel ei leidu mäekuru ega tippu, kuhu ei kajaks liustike sulavee mühin.
Päeva esimese poole õppused on seljataga ja pöördume tagasi laagrisse. Harjutati kaljuronimist, tehti jõeõppusi, liiguti rohu- ja rusunõlvadel, lumel ja jääl. Kogenud matkajuhid õpetavad turiaadil algajaid ja edasijõudnuid vastavalt õppuste plaanile. Õppustele järgnevad päeva teises pooles arstlik kontroll, õpperingid ja siis minnakse juba matkadele vastavalt kogemustele 1. kuni 5. raskusastmeni.

Trükitud turiaaditeatmikus on kõik täpselt kirjas, ikka matkade ohutuse pärast.

Lääne-Kaukasuse Gvandra-Dombai piirkonnas lehvib Eesti lipp Karatšai-Tšerkessias, Tširjukoli jõe ülemjooksul Eesti mägimatkajate turiaadi õppelaagris. Laagri ülem on Edgar Haavik, õppuste juht siinkirjutanu, majandusülem Kalev Palo, päästeteenistuse vanem Are Trell, toitlustusülem Ene Palo ja arst Sirje Uustalu.

Regulaarselt iga päev jõuavad siia matkagrupid Eestist. Rongiga tullakse Põhja-Kaukasusse Nevinnomõsski ja Tšerkesski jaama. Edasi liigutakse tellitud bussidega Karatšajevski kaudu kivikarjäärini. Lõpus ei jää muud üle, kui liikuda kümmekond kilomeetrit jalgsi mägedes turiaadi laagrisse.

Meie liigume edasi alpiaasa katval lillevaibal roosade rododendronipõõsaste ja kollaste krookuste vahel. Juba paistavadki meie telgid metsases orus.

Kohal on 223 Eesti matkajat.

Aga hinges on samal ajal mure: pidevalt saabuvad uued matkagrupid halbade uudistega riigipöördest Moskvas. Veel eile arutasime, kas minna putšistide eest üle tuttavate Kaukasuse peaaheliku kurude Venemaalt ära Gruusiasse. Grusiinid on alati abivalmid ja aitavad pääseda koju Eestisse.

Lõunamaa keskpäevane päike teeb samal ajal liiga. Julgemad meie hulgast jahutavad end kiire vooluga mägijões. Siis saab jälle sooja päikese paistel olla kuni järgmise supluseni. Vaheldumisi kuuma ja külma.

Kõrgemal mägedes elavad põhiliselt karatšaid, Elbruse lähedal elavate balkaaride sugulusrahvus. 1944. aastal aeti mõlemad väikerahvad oma kodumaalt välja kuiva Kesk-Aasia steppi ja alles 1957. aastal saadi luba kodumägedesse tagasi pöörduda. Nii nemad kui meie mõtleme, kas jälle kordub küüditamine nii Eestis kui siin?

Džigitt tuleb hobusel heade uudistega

Ratsahobusel tuleb meie juurde karatšai rahvusest džigitt Rašid, kohaliku päästeteenistuse töötaja. Ja erinevalt eelmistest päevadest rõõmsate uudistega: putšistid kaotavad Moskvas oma võimu ja Tallinnas on Eesti Ülemnõukogu välja kuulutanud riigi iseseisvuse taastamise.

Tänu Rašidi ametkondliku raadioside kanalitele saame järgmistel päevadel pidevalt infot sündmustest Moskvas ja isegi Tallinnas.

21. augustil 1991 meenuvad meile mägedes laagris olles tegusad päevad Kodukaitses ja Kaitseliidus, Toompea lossi kaitsmine intrite vastu 15. mail 1990 ja samuti Tallinna linnavalitsuse, tele- ning Raadiomaja öövalved ning Eesti Kongressi valimised.

Sündmuste haripunktis järgmistel päevadel ratsutab džigitt iga paari tunni järel uute uudistega meie laagrisse. Saame teada Tallinna teletorni piiramisest, Lenini kuju mahavõtmisest. Valitseb rõõm ja kergendus riigipöörde nurjumisest. Matkajad on aga laulurahvas ja nii kõlavad laulud siin Lääne-Kaukasuse orus hilisõhtuni. Koos meiega rõõmustavad ka Kaukasuse väikerahvad karatšaid, tserkessid ja balkaarid Kaukasuse lumiste tippude all.

Eesti laulud kõlavad turiaadi õppelaagris lõkke ääres ka järgneval puhkepäeval, turiaadipäeval. Sealhulgas Vladimir Võssotski laulud.

Vaba Eesti kodanikena Elbruse tippu

Lõpuks saame oma planeeritud matku jätkata. Paljud meist tõusevad Euroopa ja Venemaa kõrgeima mäe – Elbruse tippu. Siinkirjutanu 2. raskusastme mägimatka marsruut oli järgmine: Eesti 7. mägituriaadi õppused Ullu-kami orus – Elektriku kuru (1A) – Lõuna-Burevestniku kuru (1B) - Põhja-Dolomiidide kuru (1B) - radiaal Dalari kurule - Hotju-tau kuru (1B) - Elbruse nõlva traavers „Prijut 11“ – Elbruse idatipp (5621 m) – Baksani org. Just siit „tagauksest“ tungisid sakslased 1942. aastal Elbrusele. Kuid meie pole vallutajad, vaid Vene ja Kaukasuse väikerahvaste sõbrad.

Peagi saame teada, et ärevatel augustipäevadel 1991 sooritab matkagrupp Tõivo Sarmeti juhtimisel kõrgeima 6. raskusastme mägimatka Kesk-Pamiiris, tõustes Korženevskaja (7105 m) ja Nõukogude Liidu kõrgeima - Kommunismi (7495 m) mäetippu.

Kõrgeimale tipule jõuavad Tõivo Sarmet, Raivo Plumer ja Heiki Erm. Hakkab levima anekdoot, et kui eestlased Kommunismi mäelt alla jõudsid, oli kommunism juba kadunud! Vähemalt Nõukogude Liit kadus tõesti peagi ja Eesti sai jälle vabaks.

Eelmised mägituriaadid

Eesti matkajate suurüritused – mägituriaadid algasid just Kaukasusel Osseetia mägedes 1971. aastal. 331-le matkahuvilisele jäi see meelde oma uudsuse, müstilisuse ja ootusärevusega, et proovida oma võimete piire õppelaagri lumistel kurudel, liustikel, kaljudel. Selgus, et külmas kiirevoolulises jõeski on keskpäevakuumuses mõnus supelda, nagu soome saunast jääauku!

Mulle on enim meelde jäänud teine Eesti mägituriaad Lääne- Kaukasuse Gvandra mäesõlmes 1974. aastal. Oli kõrgmägede ilusaim aeg: õitsesid alpiaasad, mäenõlvu kattis väske rohelus. Mällu on jäänud meist pikemad liiliad ning nende rohkus Dalari orus.

Sajad inimesed tulid ikka ja jälle ka järgmistele turiaadidele: kolmandale neist Tjanšani Terskei Alatoo mägedes 1978. aastal, neljandale Kaukasuse Elbruse maal (kuhu kogunes 1982. aastal juba 552 inimest) ning 80 neist tõusis päästetööde käigus Edgar Haaviku juhtimisel ka Elbruse tippu. Siiani oli tiputõus lubatud ainult alpinistidele.

Viies mägituriaad toimus Tjanšani Kirgiisi Alatoo mägedes 1985. aastal, aga kuues juba Kaukasusel Digoorias 1988. aastal, kus õppused ja matkad läbis kokku 528 inimest. Siinsed orud olid sedavõrd metsased, et haisvat bensiinipriimust läks vaja harva. Unustamatu mulje jättis alpiaasu kattev lillevaip rododendronipõõsaste ja krookuste kollaste õitega.

Matkakuul saab matkata ka lähemal

Kuna käesoleval liikumise aastal on august kuulutatud matkakuuks, siis ongi paras aeg sel ajal tõsisemalt matkata, nii lähemal kui kaugemal. Harju Matkaklubi kutsub kõiki huvilisi Harjumaa märgistatud Paldiski, Kuusalu, Naissaare, Rebala, Anija, Lohusalu ja Juminda matkaradadele. Vaata nende radade kohta lähemalt www.matk.ee. Kui aga matkamise vastu on tõsisem huvi ka väljaspool Eestit, siis sügisesel matkakursusel saab omandada kõik vajalikud matkatarkused. Harju Matkaklubi õpetab jalgsi-, mägi-, jalgratta- ja suusamatkajaid.