Soome looduse rüppe kalale: põhjanaabrite vee-elukad ootavad

 (3)

Soome looduse rüppe kalale: põhjanaabrite vee-elukad ootavad
Foto: Visit Finland

Soomes on kümme protsenti riigi pindalast vee all. Seepärast ongi teisel pool lahte üks levinumaid vaba aja harrastusi kalapüük.

Kalastamiseks on põhjanaabrite juures ideaalsed tingimused - õnge saab vette visata nii järves, meres kui ka jões. Soome vetes elab ligi 100 kalaliiki, neist ligi 70 on püsivaks elukohaks valinud kohalikud veed.

Soomlased ise nimetavad järvederikast Järvi-Suomi piirkonda kalastajate eldoraadoks - siin leidub enamikus järvedes nii haugi, ahvenat, koha kui ka särjelisi. Kalamehed ise lubavad, et haugi võib leida pea kõikidest selle piirkonna järvedest. Koha püüdmiseks sobivad paremini Tampere ümbruses olevad järved (Pyhäjärvi, Kyrösjärvi), Lahti lähedal olev Vesijärvi ning Saimaa piirkonnas Pyhäselän piirkond ja Haukivesi.

Põhja-Soomes saavad kalapüügielamuse need, kes tahavad püüda lõhet ja harjuskit. Lõhepüüdmiseks on kogu Euroopas tuntud Teno ja Tornio jõgi.

Soome keskele jäävas Järvi-Suomi piirkonnas leidub tõeliselt suuri järvi, mille pindala on vähemalt 100 ruutkilomeetrit. Neist suurim on Saimaa, lisaks sellele mahuvad nimekirja Päijänne, Pielinen, Oulujärvi, Puula, Keitele, Kallavesi, Höytiäinen ja Näsijärvi.

Loe veel

Seotud lood:

Kogu Järvi-Suomi piirkonda peetakse eriliseks selle poolest, et seal on tõeliselt siniste vetega järvi ja õnge saab vette visata põhimõtteliselt otse linnaservas. Piirkonna suurimad linnad Tampere, Lahti, Jyväskylä, Kuopio, Joensuu, Mikkeli, Savonlinna ja Lappeenranta on kõik ehitatud suurte järvede äärde ning kindlates kohtades võib lõhet paadist lausa kätega püüda.

Tuhanded lõhed ja meriforellid

Omaette elamuseks peetakse Soomes lõhe- ja meriforelli püüdmist Kotka linna lähedal Kymijoki piirkonnas. Kymijoki kannab õigusega ka Soome parima lõhepüüdmise jõe tiitlit. Sel kevadel saadi samas kandis Korkeakoskil kätte 7-8 kg kaaluvaid lõhesid - suurim meriforell kaalus 5 kg. Korkeakoskile on ehitatud pikad kaid ja tänu sellele on kohast saanud paljude kalastajate lemmikpaik. Kuna tegemist on koskede piirkonnaga, müüakse sinna eraldi kalastamislube. Sõltuvalt kalastustüübist, kalaliigist ja kalastusloa pikkusest tundides maksavad need 7-20 eurot. Enne selle loa ostmist peab olema taskus kehtiv üldkalastusluba.

Lapimaa legendaarseim kalajõgi on Teno, kust 1929. aastal püüti õngeridvaga 36 kg kaaluv lõhe. Et jõgi voolab osaliselt Norra poolel ja seal kehtivad kalastamisele palju rangemad reeglid, võib just Soome poolelt kätte saada eriti priskeid kalu.

Alusta juhendajaga

Algaja kalapüüdja võib kalastama minna koos abilisega. Mitmed firmad korraldavad kalastusretki, kus oskustega kalastaja näitab, kuidas ja kus piirkonnas tasub õnge vette visata. Samuti korraldatakse reise professionaalsete kalapüüdjatega, kus võib näha võrkudega kalapüüki, traalipüüki ja isegi krabipüüki.

Soomes on kalapüügijuhendajatel oma ühendus ja kodulehelt www.kalastusoppaat.fi leiad kiiresti abilise. Pead vaid teadma, kuhu piirkonda soovid kala püüdma minna ja virtuaalse kaardi abil saad lähima juhendaja kontaktid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

REISIJUHI TOP