Soome looduse pärliks peetavad rahvusmaastikud asuvad Koli vaaradel (piklik kõrgendik, mille suhteline kõrgus on 25–50 m) Koli rahvuspargis, neid tutvustab põhjalikult looduskeskus Ukko. Sarnaselt Eestiga on Koli rahvuspargis samamoodi tehtud palju tööd muististe ja ajaloo kaitseks ning uurimiseks. Näiteks aletegemise taaselustamine või alepõldudel naeri kasvatamine.

Ale on Koli rahvuspargi kaitsekorralduse lahutamatu osa. Koli rahvuspargis hakati üle kuue aastakümne jälle alet põletama 1994. aastal. Vana tava õnnestus taaselustada, sest ümbruskonnas elas veel inimesi, kes olid noorpõlves aletamist näinud ja varmad oma kogemusi edasi andma. Rahvuspargis tehakse nii põlismetsa- kui ka lehtmetsaalet, põletades igal aastal mõned umbes hektarisuurused alad.

Ale abil taastatakse Kolis piirkonnale omaseid pärandmaastikke. Põldudel kasvatatakse piirkonnas kohastunud põliseid sorte: Koli alenaerist ja -rukist. Seega on alepõllundus oluline ka Soome põllukultuuride geenipangale. Aleringiks (kaskenkierros) nimetatud matkarajalt saab sellele ise pilku heita.

Saarterikka Pielise järve ääres asuv Koli mägi on samuti üks järjekordne Soome kauni looduse ime − järvederohke mägine ala, kus miljon aastat tagasi kõrgusid 6000−7000meetrised mäed. Nüüdseks on siinne kõrgeim tipp küll kõvasti väiksemaks kulunud, kuid pakub sellegipoolest võrratuid vaateid.