Tagasivaade meie imelisele Saaremaale!
Margit Tali, laulja, kes on tuntud paljudele saatest "Eesti talent" ja "Eesti otsib superstaari", muljetab Reisijuhile ja oma blogis ühest Eestimaa pärlist - Saaremaast.
Mina siin, istun Peetri külalistemaja terrassil ja hingan Saare õhku ja mõtlen vahest, kas mu noored kõrvad on kuulmise lõpetanud, kuna ainus, mida siinmaal kuulda, on õrn tuul metsast ning mesilaste sumin. Ja see on ilma liialdamata!
Võin öelda, et lõpuks naudin oma väljateenitud (tahaksin niiviisi uskuda, et võin öelda) puhkust. Pean pingsalt kaaluma, kas mu sõnavaras on piisavalt kujundlikke ja häid sõnu kirjeldamaks, kui vapustavalt ilus siin on. Tundub, et august tuleb käesoleva aasta kõige töisem ning kuigi muusikategemist ei ole varasemalt ikkagi töötamisena enda jaoks lahti mõtestanud, ei mõistnud ma enne tagumiku saare murele istutamist, kui väga on vaja vahest mõni päev juhe täitsa seinast välja tõmmata.
Kuulsin juba mitu nädalat tagasi, et tuleme käesolevaks nädalavahetuseks Saaremaale ning kuna tegemist ei ole päris minu organiseeritud (see tähendab, et lasin südamerahuga kõik asjad ära teistel otsustada) väljasõiduga, ei vaevanud ma isegi kiikama, mis meid siin ees ootama hakkab. Reede ennelõunat alustasime sõitu vihmasest Tartust ning reede pealelõunat, pigem õhtupoolikul jõudsime päikeselisele saarele.
Mina olin varasemalt siinpool Eestit käinud kaks korda, kuid siis ainult trajektooril Kuressaare-Kaali-Kuressaare. Enne eelpool nimetatud linna minemist sõitsime ööbimiskohta, et riided vahetada ja hirmuga-ootusärevusega üle vaadata, mis kohas me olema järgnevad päevad olema hakkame.
Kuna olen turismisektori poolt pakutavaga vahest üpris pirtsakas, võib südamerahuga öelda, et armusin sellesse kohta koheselt. Tegemist on kompleksiga, kus majadeks on eestipärased hobbit-majad.
Meie päralt on kahekorrusseline peamaja, milles on suur lounge (elutuba) osa, kööginurk, dushiruum (hirmus vahva dushiga - vanasse aami on ehitatud), neli magamistuba, teisel korrusel on järjekordne lounge, kahe terrassi ning allkorrusel on veel väliterrassid. Tundub nagu see kõik maksaks roppu raha? Mulle ka tundus aga tegelikult on hind uskumatult soodne. Kes mind teab, see teab, et kui ma ütlen soodne siis see tähendabki see soodne. No vähemalt minu jaoks.
Lisaks on siin võimalik lisatasu eest tellida juurde hommikusöök (mida me ka tegime, 6€ / inimene) ning saun ja tünnisaun. Viimased jäid meile pisut eelarvest välja.
Kui ma juba helistasin siia, et üle küsida, kas broneering on ikka jõus jne. küsis maja perenaine ega meid sega, kui kõrvalhoones 10 lõõtsameest õhtul pilli hakkavad mängima, kuna nädalavahetusel olevat saarel lõõtsapäevad. Pakkus ka teine välja meile selline "erakontsert" korraldada. Lõõts oli on ja jääb Eestis eksootiliseks, kuid loobusin viisakalt. Minu peiks on lõõtsamängu kuulnud ning samuti polnud meil teada veel, kuidas õhtud kujunevad. AGA lõppude lõpuks, saime oma lõõtsakontserdi ikkagi. Esimese hommikusöögi kohvi, Saarema jogurti ja maasuitsusingi kõrvale sai nautida lõõtsamängu. Appi, näpistage mind, ma vist näen und!
Teise päeva veetsime ringi sõites - usun, et saime kogu saare korralikult läbikammitud (11h kokku) ning nägime nii enneolematuid vaateid (no ma ei liida noh). Põlise eestlasena olin pisut häbis, kui rannikule sõites ei suutnud ma tuvastada enamus lilli ning omapäraseid puid/põõsaid. Oi, see elu siin saarel on ikka ilus!
Teate ju küll, kuidas proovitakse neid pilte teha, kus tundub nagu toetaksid otse vaatamisväärsusele? No see oli meie katse..
Nautisime päikeseloojangut Säärel
Õhtusöögi otsustasime võtta Sääre tipus asuvas Paargu toidukohas. Mina, kui mitte kõige suurem kalasõber, otsustasin reklaamsildi "värske kala" tõttu ikkagi kalarestoranis kala tellida. Läksin lõppude lõpuks ikkagi kergemat vastupanu teed ning tellisin kiluvõileivad (MINU VAIELDAMATUD LEMMIKUD) ja heeringasalati, millesse oli segatud värsket kartulit, kodujuustu, sibulat ja peeti. Võib öelda, et oli tegemist parima toiduelamusega viimaste päevade jooksul! 
Kahjuks nagu ikka, tuleb lõppude lõpuks tagasi reaalsusesse tulla ning pühapäeval hakkasime tagasi mandrile sõitma. Tegime mitu tiiru Muhule peale ja käisime talurahvamuuseumit meenutavas kohas ning kaesime Orissaare jalgpalli staadionil kasvava tamme, mis premeeriti sellel aastal Euroopa puu 2015 tiitliga. Põnev!
Loomulikult sadamas olid järjekorrad, kuid meid ei morjendanud see sugugi ning tund aega varasemasele paadile pääsemine õnnestus peale pikema ootamiseta. Kokkuvõtvalt oli Saaremaa lihtsalt imeline ja soovitan soojalt selle avastamist kõigile!
