On see maailma kõige ekstreemsem julgestuseta kaljuronimine? Kui tavainimesele võiks nii tõesti tunduda, siis Honnold ise lükkab selle National Geographicule antud intervjuus ümber: ta isegi on karmimaid tõuse teinud ja usub, et ajaloost leiab näiteid veel raskematest ronimistest.

Seekord aga on tõus tippu võetud efektsesse videosse, mida aitasid filmida droonid. 762-meetrise El Sendero Luminoso nõlva vallutamine El Portrero Chicos Mehhikos kestis veidi üle kolme tunni. Isegi kaadrid õhust panevad mõnel pealtvaatajal jala värisema, kuid kaljuronijal tuli siledatel kaljudel veeta tunde, kus pidepunktiks olid vaid praod, millessse sõrm vaevalt mahtus.

Talgiga sõrmi puuderdades ja ronimistossudega vähimaidki konarusi siledal kaljul ära kasutades jõudis Alex Honnold tippu siiski mitte täiesti üksinda. Nii vastutusrikkal ronimisel tuleb ka rada ette valmistada. Enne tipuvallutust käisid nad koos abilisega nõlva üle, urgitsesid pragudest välja lahtised kivikesed ja puhusid välja viimsegi liivakübeme, mis kaljuronimisel võiks saatuslikuks saada.

Küsimusele, kas igasugused droonid, kopterid ja köitel rippuvad filmimehed häirisid teda ekstreemsel kaljuronimisel, vastas Honnold, et ronides ei mõtle ta millelegi muule, kui vaid sellele, kuidas edasi ronida. Pealegi - sooloronimise tegi ta täiesti üksi. Alles teisel päeval võeti kampa filmimehed ja tehti tõus uuesti läbi.

Potrero Chico on kaljuronijate jaoks talvel suurepärane koht harjutamiseks ja tõsisemate katsumuste ettevõtmiseks. Selleks lennatakse Monterreysse, kust tuleb võtta takso Poterosse. Kohapealsetes kämpingutes saab paigale jääda ja ette võtta trekkinguid ümbruse mägedesse. Kas just nii ekstreemsetesse kui videos, aga ka rahulikumaid nõlvu on võimalus proovida nii instruktorite juhendamisel, julgestusega või ilma.