Selliste radade tegemine sai teadaolevalt alguse I Maailmasõja ajal, kui Doluomiitidesse rajati turvatud kaljurajad vägede liigutamiseks mäestik ühelt küljelt teise. Tänapäeval on Via Ferrata´sid rajatud Euroopasse ja Ameerikasse turistidele ekstreemsema matkakogemuse ja hingematvate vaadete nautimiseks. Tavaliselt rännatakse kaljuseintel 7-8 tundi, kuid on ka pikemaid, ööbimisega radasid.

Ülalolevas videos aga kõlgutakse Vahemere kaldal kaljude otsas - supervaated merele on garanteeritud, samuti paneb mõni järsem nõlv jala tudisema, mis siis, et igal pool on kivisse rajutud metallkäepidemed ja turvaliselt kinnitatud jalatoed. Saint Feliu de Guixolsi lähistel asuv Costa Brava rannikukaljudele rajatud julgestatud mägirada ehk Via Ferrata on Euroopas ainus, mis kulgeb mererannikul. Vahepeal tuleb ületada kuristiku kohale tõmmatud trosse, kuid ka seal on kahel pool julgestustrossid. Alati on iga mägimatkaja kinnitatud kahe erineva trossi külge, mis peaks ka algaja mägironimishuvilise viibimise Via Ferratal maksimaalselt turvaliseks muutma. See on nagu kõrgseiklusrada, ainult tunduvalt kõrgemal ja tunduval pikemalt.

Siin on veel üks video Via Ferratast Hispaanias, Kataloonia mägedes:

Maailma parimad Via Ferrata ("raudse tee") rajad asuvad Dolomiitides, Shaanxi provintsis Hiinas (Chang Kongi rada), Utahis (Mount Ogden), Chamonix´ raudteejaama lähedal (Mer de Glace), Colorados (Telluride), Šveitsis (Aletsch), Peruus (Püha Oru Via Ferrata), Islandil Isafjorduri lähedal (Skutulsfjordur), Suurbritannias (Honister) jne.

Kas läheksid sellisele teekonnale kõhklemata või eelistaksid tasasemaid matkaradu?