Veidrad sündmused Usbekistanis: kuidas ma ootamatult võõrale kohtingule sattusin?

 (1)
Hulkurplika päevikud, 6. osa

<div>Veidrad sündmused Usbekistanis: kuidas ma ootamatult võõrale kohtingule sattusin?</div>
Madle TimmFoto: erakogu

Madle Timm on 24-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ning on hetkel Kõrgõzstanis. Madle jagab oma mõtteid ja seiklusi ka Reisijuhi lugejatega, inspireerivat lugemist!

Võib öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust — „jagatud taksosse“ istus koos minuga noor usbekk. Juhtus see kohe pärast piiriületust Kõrgõzstanist Usbekistani ja meil mõlemal oli vaja jõuda pealinna Taškenti. Saatus! Kes siis ei armastaks inimest, kes sinuga taksosõidu maksumust jagaks.

Rõõm odavama hinna üle kustus vaikselt ja järjekindlalt, kui noor tubli muslim hinge tõmbamata mulle pool koraani ette vuristas — mul poleks selle vastu midagi olnud, kuid kuna ühiseks keeleks saime vaid vene keele, siis paraku ei jõudnud enamus juttu mulle kohale.

Ahastusega mõtlesin, et taksosõit kestab vähemalt oma viis tundi ja tundus, et rohkem reisijaid ei suutnud sohver piiri pealt taksosse leida.

Piiriületus: siin ma veel ei teadnud, kui huvitav taksosõit saab mul olema! Foto: Madle Timm

Seotud lood:

Kerime nüüd edasi kaks päeva. Kuna noormees osutus pärast intensiivset religioosset sissejuhatust väga heaks vene keele õpetajaks ja pidavat kohe abielluma, siis jagasime numbreid, et koos Taškenti avastada. Nii otsustasimegi ühel õhtul sööma minna. Kokku saades nägi aga meie vestlus välja järgnev:

Usbekk: On sul midagi selle vastu, kui sa minuga kohtingule kaasa tuled?

Mina (oma nadi vene keelega ja olles veendunud, et olen millestki väga valesti aru saanud): Ee, kuidas, palun?

Usbekk: Mul oleks väga hea meel, kui sa kaasa tuleksid. See võtab ainult viisteist minutit ja mu vanemad korjavad meid auto peale.

Mina (juba väga segaduses, aga põnevusega mõeldes, et mis see nüüd siis on): Okei, hästi.

Loe veel

Peagi ronisimegi autosse, kus olid juba noormehe vanemad, tee pealt pressisime sisse veel tema tädi ja algas kiire usbekikeelne jutuvadin. Tänu korduvatele selgitustele nii sõbra kui tema isa poolt sain lõpuks vähe rohkem sotti, mis siis ikkagi toimub. Nimelt olid noormehe vanemad leidnud talle potentsiaalse pruudi. Traditsioonidele vastavalt mindi teda nüüd üheskoos üle vaatama ja nii peatusimegi juba pimedal tänaval ühe pealtnäha vaikse maja ees — võis ainult ette kujutada, kuidas tulevane pruut sees higistas ja närveeris, oodates esimest kohtumist võimaliku peigmehega.

Esmalt läksid majja noore usbeki ema ja tädi — tüdrukut üle kuulama, hindama ja analüüsima. Oma kümme minutit istusime noormehe ja isaga autos, kuni lõpuks leedid teatama tulid, et tüdruk on täitsa ponks. Tulgu nüüd poeg oma silmaga üle kaema. Mina ja isa pidime paraku autosse ootama jääma.

Möödusid ärevad paarkümmend minutit, mille jooksul usutles isa mind abikaasa ja laste teemadel, avaldas arvamust, et ma olen liiga vana laste saamiseks (24) ja liiga noor üksi reisimiseks — võin uhkusega tunnistada, et pärast põhjalikku selgitustööd reisimise ja karjääri teemadel tunnistas ta tagasihoidlikult, et soovis noorena samasugune olla. Aga vanemad panid ta paari ja kus siis enam minna sai.

Peatusime veel põgusalt triviaalsetel teemadel nagu usbeki muusika ja toitumusharjumused, kui juba tuligi end sõbra, ema ja tädi jaoks autos koomale tõmmata.

„Kuidas oli?“ uudishimutsesin mina ja vaatasin ootusärevalt sõbrale otsa. „Ma ei teagi,“ ohkas tema. „Tead, ma saan homme selle neiuga veel paariks tunniks kokku ja eks me siis otsustame,“ arvas ta.

Romantiline Taškent. Foto: Madle Timm

“Korraldatud abielu” on abielutüüp, kus pruudi ja peigmehe viib kokku kolmas osapool, enamasti nende vanemad. Ajalooliselt on seda tüüpi abielu olnud prominentne paljudes kultuurides, tänapäeval peamiselt mõndades Aasia ja Lähis-Ida riikides, kuigi mida aeg edasi, seda vähem. Kuigi tuleb ette, et noorte jaoks on tegemist n-ö sunnitud abieluga, siis tasub märkida, et enamasti tohivad noored Usbekistanis abielluda oma väljavalituga — kui neil teda pole, tulevad appi sugulased. Kuigi üha enam leidub riigis vabameelsemaid perekondi, kelle jaoks laste abiellumine pole esmatähtis, võitlevad paljud noored siiski oma vabaduse eest otsustada ise, kas ja millal pere luua.

Mõni päev hiljem uurisin sõbra käest, kuidas nende pulmadega siis on. „Ei,“ ütles ta. „Ma pean veel veidi ringi vaatama.“ Tema puhul on õnneks tegemist perega, kus poja soove arvesse võetakse.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel blogis: https://wandersell.org/


Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/


Instagramis: https://www.instagram.com/wanderselltravels

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare