Vabatahtlikuna MALTAL | Pagan keset ristide merd

 (1)
Vaata suurt galeriid!
Vabatahtlikuna MALTAL | Pagan keset ristide merd
Ta' PinuFoto: Rene Suurkaev

Rene Suurkaev on Eesti fotograaf, kes on juba mõnda aega elanud Maltale kuuluval Gozo saarel. Reisijuhi lugejatel on võimalus saada nii sõnas kui pildis osa sellest, mida ta seal täpsemalt teeb ja tunneb. Täna on teemaks religioon.

Minu kui looduseusku eestlase jaoks on religioonid tundunud alati kummalised ja teekond Suure Vaimuni täis liigseid instrumente, ehitisi ja hierarhiaid. Seda kummalisem ja kindlasti ka harivam on olnud minu tutvumine Malta riigi/Gozo saare katoliiklusega.

Katoliku kirik on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme) ja üks vanimaid usuühinguid. See kristluse suund annab suure tähtsuse pühakutele ja ka reliikviatele.

Gozo saarelt, mis on 67 ruutkilomeetri suurune, leiab kokku 46 kirikut. See teeb siis ühe kiriku iga 1,4 ruutkilomeetri kohta. Maltal on kirikuid kokku 359, seega peab üsna täpselt paika kohalik aforism, et igal aasta päeval on võimalik külastada uut kirikut.

Põhjus, miks väikesel Gozo saarel on nii palju pühamuid ja pühakujusid, on tegelikult üsna lihtne ja inimlik. Nimelt on inimesel alati olnud soov konkureerida ja teha midagi teistest paremini. Lihtne näide oleks siinkohal võrrelda kahte rivaalitsevat jalgpallimeeskonda, mida toetavad erinevad kohalikud kogukonnad ühes riigis (nt Manchester United ja Liverpool).

Seotud lood:

Kirikute suuruse ja kaunidusega alustasid võistlemist külad, alevikud, linnad — ikka selleks, et olla naabrist parem. Erinevatele pühakutele pühendatud väiksemaid “külakesi” leiab ka linnades, nende piire tähistavad valitud pühaku kujud majal ja tihti ka pühendused, mis kaunistavad hoonete seinu. Vanemal ajal peeti teise pühaku piirkonda või majja kuuluva inimesega abiellumist või lähedast suhtlemist ka tabuks.

Pühakute tähtpäevi tuletatakse siinkandis meelde päris omapärasel moel — nimelt müristab kiriku kohal ilutulestik või käivad valjud kõmakad. Antud meetod aitaks paljudel kindlasti ka nende lähedaste sünnipäevi või muid olulisi käike meelde tuletada.

Suheldes kohalikega kuulen erinevaid arvamusi, paraku küll ei ole keegi nõus neist rääkima oma nimega või veel vähem jääma pildile — hirm on sattuda kogukonna negatiivse surve alla.

Loe veel

Möödudes kohvikust torkab kõrva, kuidas üks mees käratab teisele, et paavst ja kirik on korrumpeerunud. Mulle põhjendab ta oma seisukohta sellega, et katoliku kirikus puudub demokraatia. Nimelt valib paavsti kardinalide konklaav, kes saab vastava info Pühalt Vaimult ja paavst omakorda määrab paika piirkondade preestrid. Lisaks saavat asjaosalised peale paavsti valimist ka rahalist boonust. Üldises maailmapildis oleme liikunud üsna radikaalse demokraatia suunas paljudes eluvaldkondades ning tema arvates vajaks ka kirik kaasaegsemat lähenemist.

Teiseks tugevaks vastuargumendiks katoliku kirikule toob mu vestluskaaslane materiaalsuse, kuna kirik kogub ja saab palju annetusi. Seega õpetatakse inimest justkui vahetama raha näilise spirituaalsuse vastu ja ka raha armastama. Inimene justkui peaks ostma endale “kinopileti”, sest vahel käib annetustekast ühe jutluse ajal mitmeid kordi üle saali. Sügan seepeale oma taskut ja meenutan, et ma just hiljuti poetasin ka ühe mündi Ta’ Pinu pühamu kogumiskasti.

Tundub, et tõsi võib olla ka see, et katoliku preestritel on keelatud abielluda mitte vaimsetel põhjustel, aga just sellepärast, et siis nad jätavad tõenäoliselt oma maise vara perekonnale.

Raha toimet näen ka oma silmaga, nimelt on võimalik annetuse eest lasta oma uus äri sisse õnnistada või anda vanale selle abil hoogu juurde. Preestrit koos abilisega — mõlemal talaarid seljas — näen korduvalt linna peal taolisi asjatoimetusi läbi viimas.

Kohalik vanem rahvas aga demokraatia puudumise ja rahaahnuse peale ei mõtle, vaid näeb religioonis endale tuge ja jõudu. Lisaks aitavat see hoida moodsamaid pahesid eemal ja õpetavat rohkem kokku hoidma.

Malta saarte puhul on sügava katoliikluse säilimisele kaasa aidanud kindlasti ka nende eraldatus keset merd.

Üheks katoliku kiriku uuendamise võimaluseks pakutakse näiteks seda, et kaoks doktriin väikeste laste kiriklikesse toimingutesse kaasamiseks. Nende toimingute läbi kaob lapsel isiklik otsustusvõime ja ta leiab end kasvades aina enam harjumuste orjana. Teadagi ei mõistnud meist keegi lapsena täiskasvanute tegevuse kõiki tahke, vaid uskusime paljut siiralt ja südamest. Kui sama siiruse ja südamega astuda usku täisealisena, oleks meie keskel ka ehk rohkem pühasid inimesi.

Vaata suurt galeriid:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare