Miskipärast (aga mõnikord ka kindlal ajaloolisel põhjusel) käituvad turistid maailmakuulsate vaatamisväärsuste juures ikka ja jälle samamoodi, tehes pilte, mida on teised reisijad juba aastaid ja juba tuhandeid kordi teinud.

Ilmselt kõige tuntum klišee on vastavalt kadreerides saadud turistipilt viltusest Pisa kellatornist nii, nagu turist toetataks oma käega seda ajaloolist ehitist lõplikult ümber kukkumast. Levinud on ka vöötraja ületamise pildid Abbey tänaval, just samamoodi nagu Beatlesi plaadil "Abbey Road", kus neli meest on rivis teed ületamas. Või õhtul Ankgor Wati templisilueti pildistamine, kus tegelikult oleks omaette vaatamisväärsus massidena manööverdavad turistid, kes kõik üritavad leida just sellist pildistamisnurka, et ühtki kaasturisti kaadrisse ei satuks.

Eiffel näpus.

Islandi reisijate levinuim klišee on muidugi pilt "helesinisest laguunist" ehk kuumaveejärvest, kus kindlasti tehakse pildistamiseks nägu valgeks sealsamas pakutavate järvesooladega. Egiptuse Sfinksi võib panna istuma peo peale perspektiivi ära kasutades või sättida samamoodi kohakuti üks suudluspilt. Peo peale võib panna seisma või näppu võtta ka ükskõik mis muu kaugema vaatamisväärsuse, näiteks Eiffeli torni.

Kas keegi teab nimetada ka Eesti vaatamisväärsuste tüüpilisi ülesvõttestampe?