"Üksinda kodus" jälgedes: legendaarseks kujunenud jõulufilm võeti üles kurikuulsas USA linnas
Täna õhtul näitab TV3 kultusfilmi staatusesse tõusnud perefilmi "Üksinda kodus" esimest osa, mida peetakse üheks legendaarseimaks jõulufilmiks. Kas sa aga tead, mis sihtkohaga esimene film seotud on?
"Üksinda kodus" esimene osa filmiti peaaegu täies mahus Ameerika Ühendriikides asuvas Chicagos. Ka filmi stsenaariumi järgi elas perekond McGallister, kes siis väikese Kevini koju unustab Illinois`i osariigis, kus ka Chicago asub. Filmis oli aga pigem tegemist väikese äärelinnaga.
Chicago linn on aga päris põnev koht. See suurlinn on USA elanike arvult kolmas linn New Yorgi ja Los Angelese järel ning Ameerika maailmajao suuruselt 11. linn. Viimastel andmetel elab linnas üle 2,7 miljoni inimese. Chicago troonib ka tihti Ameerika suurlinnade krimistatistika analüüside tipus ehk seal on USA üks suuremaid kuritegevuse piirkondi üldse. Eks ilmselt seepärast on käibele läinud ka ütlus: "elu nagu Chicagos".
Chicago linnast voolab läbi ka samanimeline jõgi, mis on ca 251 km pikk ja oluline ühendus ümberkaudsete suurveekogudega.
Aga natuke ka linna ajaloost. Enne eurooplaste tulekut elas Chicago kohal potavatomide indiaani hõim, vahendab Vikipeedia. Esimene teadaolev mitteindiaanlane, kes seal elas, oli Santo Domingos sündinud mulatt Jean Baptiste Pointe du Sable, kes saabus sinna 1770. aastatel, abiellus indiaanlasega ja avas kaubapunkti. 1803 rajas USA armee tänapäeva Chicago kohale Fort Dearborni, mille indiaanlased 1812 hävitasid.
Nimi "chicago" tuleb aga prantsuse keele vahendusel maiamikeelsest sõnast shikaakwa, mis tähendab 'metssibul'.
1833 aeti Chicago lepingu kohaselt potavatomid oma maalt välja ja 12. augustil 1833 asutati Chicago, mille elanike arv oli esialgu 200. 1840 oli linnas juba üle 4000 elaniku. 4. märtsil 1837 sai Chicago linna õigused. 1838 jõudis linna raudtee ning avati Illinoisi–Michigani kanal, mis võimaldas aurulaevadel ja isegi purjelaevadel sõita Suurest järvistust Mississippile.
1856 võeti vastu plaan rajada Chicagosse USA esimene kanalisatsioon. Reovesi juhiti Chicago jõkke ja sealtkaudu Michigani järve, mis oli linlaste peamine joogiveeallikas. Linn ehitas 3 km pikkuse tunneli järve keskele ehk teisisõnu ei võetud joogivett enam Chicago jõe suudmest, vaid järve keskelt. 1900. aastal joogiveeprobleem üldiselt lahenes, kui Chicago jõe vool teistpidiseks suunati, nii et ta suubub nüüd Illinoisi jõkke, mis Mississippisse voolab.
1871 kolm päeva möllanud Chicago tulekahju ajal põles maha kolmandik linnast, sealhulgas kogu linna keskosa, kuid linna arengut see ei takistanud, ning 1890. aasta rahvaloenduse ajaks oli Chicago saanud miljoni elanikuga riigi teiseks linnaks.
1885 ehitati Chicagosse maailma esimene pilvelõhkuja Home Insurance Building. Selleks kasutati teraskarkassi. Sellest ajast peale on Chicago tuntud pilvelõhkujate linnana ja sageli on Chicagos paiknenud maailma kõrgeim hoone.
1892 asutati Chicago ülikool. 1893 ja 1933–34 toimus Chicagos maailmanäitus.
1920. aastatel sai Chicago esimest korda tuntuks kuritegevuse poolest. Linnas oli tuhatkond kuritegelikku rühmitust, kes pidasid aeg-ajalt vägivaldset võitlust nii omavahel kui politseiga. Chicago gängsteritest tuntuim oli legendaarne Al Capone.
1960ndatel tõusis Chicagos nagu ka paljudes USA linnades järjest enam avalikkuse ette rassismiküsimus, mis tipnes seal 1983. aastal, kui Harold Washington sai Chicago esimeseks mustanahaliseks linnapeaks.
Muide, filmi lennujaamastseenid (ka need, mis filmis Pariisi lennujaama kujutasid) filmiti kõik Chicago O`Hare`i rahvusvahelises lennujaamas.
