Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused. Enteroviirused kuuluvad pikornaviiruste sugukonda, enteroviiruste perekonda (ECHO-, Coxsackie A- ja B-viirused, polioviirused ning muud enteroviirused), vahendab meditsiiniportaal Med24.

Enteroviirusnakkustesse haigestumine kasvab tavaliselt maist septembrini. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.

Enteroviirused võivad põhjustada erinevaid kliinilisi sündroome, nagu kõhulahtisus ja palavik, herpangiin, käe-jala-suutõbi, konjunktiviit, müo- ja perikardiit.

Tõsisematel juhtudel (ajukelme- või ajupõletik) esineb tugev peavalu, palavik, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta. Peiteperiood kestab kuni 10 päeva.

Nakkusallikaks on haige või haigusnähtudeta inimene. Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Ka pärast paranemist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul.

Eestis kuuluvad registreerimisele enteroviiruste poolt põhjustatud entsefaliidid ja meningiidid. 2017. aasta seitsme kuuga on registreeritud 9 haigusjuhtu. Sissetoodud haigusjuhte ei ole registreeritud.