Kraanivesi

Suurem osa kraaniveest on tarbimiseks täiesti ohutu. Samas sisaldab erinevate riikide kraanivesi erinevaid baktereid. Seetõttu võib välismaal olles kraanivee joomine põhjustada näiteks kõhulahtisust või muid tervisehädasid. Seda põhjusel, et organism ei ole harjunud nende bakteritega. Vältimaks erinevaid kõhuhädasid, on reisil olles soovitatav osta pudelivett. Samuti ära kasuta jääkuubikuid ja väljas süües palu teenindajal neid joogi sisse mitte lisada. Jääkuubikud on tavaliselt tehtud kohalikust kraaniveest.

Ära kraaniveega pestud toitu

Kui loputad toitu kraaniveega, puutub toit kraanivees olevate bakteritega kokku. Tulemus on täpselt sama, mis kraanivett juues. Niisiis proovi vältida toitude söömist, mida eelnevalt pesema peab. See tähendab, et söö näiteks küpsetatud toitu. Kui soovid süüa aga värskeid puuvilju, mida tuleks eelnevalt veega loputada, kasuta selleks pudelivett.

Räpased pinnad lennukis

Lennukeid koristatakse üldiselt harva. Muidugi käivad koristajad kiirelt lennuki salongis peale maandumist ja tühjendavad prügikastid, ent kellelgi pole aega puhastada istmeid ja muid pindu. Seetõttu tasuks lennukis katsuda ümbritsevaid asju võimalikult vähe ja käsi mitte näo lähedale panna. Kindlasti ei tohiks süüa ühtegi asja paljaste kätega. Kui oled lennukist välja astunud, pese käed korralikult puhtaks.

Räpased jooginõud

Kindlasti oled märganud joogiklaase hotellitubades. Tavaliselt on need lahtiselt kapil ja ei pruugi olla kõige puhtamad. Seetõttu tasuks vältida nende jooginõude kasutamist, sest need on suure tõenäosusega mustad. Jooginõu tuleks kuuma veega põhjalikult ära loputada või hoiduda hoopis selle kasutamisest.

Veepuudus organismis

Inimese keha vajab vett. Kui organism ei saa piisavalt vett, on see haigustele vastuvõtlikkum. Samuti on vesi oluline, et organism saaks võidelda erinevate haigusetekitajatega. Samuti tuleb meeles pidada, et kohv ja alkohol pigem viivad organismist vedelikku välja. Seetõttu tuleks reisil olles juua piisavalt vett.

Teistsugune söök

Kui kodumaal oled harjunud sööma peamiselt puuvilju ja värskeid asju ning reisides saab sinu põhitoiduks grill-liha, reageerib organism sellele halvasti. See ei pruugi kõigiga ja kogu aeg juhtuda, kuid üldiselt on organismile halb äkiline muutus söömisharjumustes. Arusaadav, et soovid kõiki kohalikke toite proovida, kuid tee seda järk-järgult.

Ebakvaliteetne koht

Kui sööd kulunud ilmega restoranis, mis ei tundu just puhtaim, võid saada mõne nakkuse. Söögikoha valikul on eelkõige oluline selle puhtus. Sellest oleneb ka toidu kvaliteet. Seetõttu tuleks eelistada korralike söögikohti. Vaid nii saad kindel olla, et sa ei jää haigeks.

Sa ei söö keedetud või kooritud toitu

See on juba ammu teada nipp, et kui kahtled reisil olles toidu kvaliteedis, siis söö keedetud või kooritud toitu. Suurem osa kahjulikke baktereid hävineb toidu keetmisel. Koorega toitude puhul ei saa bakterid enamasti koorest läbi ja seetõttu on need puhtamad.

Jood tavapärasest rohkem kohvi

Reisil olles võib juhtuda, et tarbid tavapärasest rohkem kohvi. Seda võib põhjutada näiteks aeglasest lennuliiklusest tingitud uimasus. Võib-olla pakutakse sihtkoha kohvikutes maitsvat kohvi, mistõttu tarbid seda rohkem. Seetõttu tasuks tarbida kohvijooke nii nagu oled harjunud ja alati jälgida, et jood piisavalt vett.

Jood tavapärasest vähem kohvi

Kui oled harjunud tarbima mingis koguses kohvi ja reisil olles loobud kohvist sootuks, võib ka see põhjustada halba enesetunnet, uimasust ja väsimust. Seetõttu tasuks reisil olles jääda oma tavapärase rutiini juurde. Kui oled hommikuti harjunud jooma ühe tassi kohvi, tee seda ka edaspidi.

Vähene uni

Reisil olles on oluline ka piisav uni. Muidugi on mõistetav, et sihtkoht on huvitav ja palju on vaadata. Kui organism ei saa aga piisavalt puhata, on inimene vastuvõtlikkum haigustele. Seetõttu on tähtis jälgida, et saaksid piisavalt magada. Kui soovid õhtul kauem väljas olla, siis võiks hommikul kauem magada.

Räpased käed

Reisil olles katsub inimene tahes-tahtmata rohkem asju, mistõttu on kätel rohkem erinevaid pisikuid ja haigusetekitajad. Samuti on keskkond teine ja organism ei pruugi olla iga pisiku vastu immuunne. Seetõttu tuleks hoolitseda käte puhtuse eest. Hea on osta selle jaoks vastav vahend näiteks apteegist või poest.

Loodad ainult oma immuunsüsteemile

Kui jääd haigeks, ei tasu lootma jääda vaid oma immuunsüsteemile. Keha ei pruugi võõras keskkonnas sealsete bakteritega hakkama saada. Haigeks jäädes tasuks võtta antibiootikume. Ennetavalt võib ka reisi eel konsulteerida arstiga, kes kirjutab antibiootikumid välja kas või igaks juhuks.

Päikesekaitse puudumine

Mõned haigused ja halb enesetunne tuleb liigsest päikesest. Täpsemalt sellest, kui inimesed ei kasuta päikesekaitsekreemi. Inimeste nahk on erinev. Mõni talub päikest paremini ja mõni halvemini. Kui reisida külmast kliimast sooja kliimaga riiki, tuleks kindlasti kasutada päikesekaitsekreemi, et vältida nahaärritusi. Samuti tuleks juua piisavalt vett, et vältida päikesepistet.

Saastunud vesi

Mõni veekogu näeb imeilus välja ja tekitab tunde, et tahaks sinna ujuma minna. Kui sa pole kindel, kas veekogu on piisavalt puhas, tuleks seal ujumist vältida. Lisaks pole ülerahvastatud veekogud ka kõige puhtamad. Samuti ei garanteeri veekogu puhtust see, kui näed, et teised inimesed seal juba ujuvad.

Hoidud vaktsineerimisest

Enne reisile minekut tuleks arsti juurde minna ja konsulteerida, mille vastu peaks laskma end vaktsineerida. Eksootilisematesse kohtadesse reisides on see kindlasti vajalik.

Puudub informatsioon terviseriskide kohta

Tänapäeval tasuks enne reisimist teha endale selgeks, millised on sihtkoha potentsiaalsed terviseriskid. Seda saab näiteks uurida SIIT. Parem karta kui kahetseda.

Allikas: SmarterTravel