10. Hillieri järv, Austraalia

Roosa järv? See peab olema Photoshop või mingi keskkonnasaaste. Tegelikult ei kumbki. Selline järv on Austraalias täiesti olemas. Soolajärve roosa värvuse põhjustab mikroorganism Dunaliella salina.

Süsimustad puutüved taamal kõrguvate liivadüünide taustal pole teiselt planeedilt, vaid meie enda Aafrikast. Namiibias tekkinud surnud mets on ümbritsetud maailma kõrgeimatest liivadüünidest, mille kõrgus on 300-400 meetrit.

Zhangye Danxia rahvuspark on tuntud oma ebaharilikku värvi ja haruldase kujuga kaljude poolest. UFO-d pole siiski neid värmimas käinud, vaid 24 miljoni aasta jooksul on liivakivi vorminud erinevad veed ja tuuled. Kaljud on värvunud erkroosast kollase ja roheliseni.

400 kilomeetri kaugusel rannikust asuv üliläbipaistva veega koobas on peale väikesesta avast sissepaistvat päikest kirkalt helesinine. Värvi annab veega täidetud koopale magneesium.

Ligi 400 meetri kõrgusele muust maapinnast üles kerkiv plato on 31 ruutkilomeetri suurune ja peidab endas omaette maailma. Mägi asub kolme riigi - Venetsuela, Brasiilia ja Guyana piiril. Ettekujutus teisest planeedist on mõnes mõttes selle platoo puhul õigustatud, sest geoloogide hinnangu järgi on tegemist ühtede vanimate mägedega Maal, mis on pärit kahe miljardi aasta tagant.

Baikal on üks suurimaid magevee-veekogusid maailmas. Talvel jäätub see kristallselge järv ära ning tekkinud jääkamakad pole niisama valged või hallid, vaid türkiissinised. Seega küsimus maavälisest päritolust võib maastikupilte vaadates kergesti tekkida.

Tegemist on 1260 mäega, mis on ideaalsed kuplid, kaetud sileda rohelise muruga. Põuaperioodil muutub rohi pruuniks, seega tekivadki siis šokolaadipruunid künkakesed.

300 meetri sügavusel maa all asuvad imelised kristallid, mis võiksid sobida mõnesse ulmefilmi retkest planeedi sisemusse. Tohutult suured kristallid on tekkinud poole miljoni aasta jooksul. Kristallikoobas avastati alles 2000. aastal ja seal võib ka ootamatult kuumaks minna.

Saharas asub kummaline ümmargune moodustis, mis on näha ka kosmosest. 40-kilomeetrise raadiusega rõngas on tekkinud 100 miljonit aastat tagasi. Tõenäoliselt on tegemist meteoriidikraatriga.

Marmorist kaljud on nii veidrad, et neid kasutati ka kuulsas ulmefilmis "Avatar". Udust püstloodis tõusvad looduslikud "pilvelõhkujad" on moodustunud 380 miljonit aastat tagasi vee all. Sadade meetrite kõrgused sambad on kohati kaetud metsaga ja tõusevad püstloodis sügavast kanjonist.

Edetabeli pani kokku Top10Media.