Suletud riigi elu jäi time-lapse´iga peale ehedamalt, kui oleks olnud lihtsalt videol või piltidel.

Kuid salajasi objekte, välismaalaste eest varjatud kohti või Pyongyangi särava fassaadi tagust elu sellest videost palju ei leia. Filmijaid eskortis Briti reisifirma Koryo Tours koos kohalike giididega, et näidata kätte kohad, mis kaamera ette võiksid jääda. Keelati üles võtta ehitatavaid objekte, militaarseid rajatisi ja sõjaväelasi avalikes kohtades.

Taheti tabada tüüpilisi stseene põhjakorealaste igapäevaelust. Kuigi ülesvõtetele seati mõned piirangud, sai sellise intervallpildistamisega näidata rohkem, kui tavaliselt näeb. Sõideti metroos, käidi ümber ajalooliste monumentide, pandi kaamera üles kohalikus rulluisupargis. Ja ega inimesed sellise avaliku filmimisega väga harjunud polnud.

Autorid kirjutasid pärast oma pikemat viibimist Põhja-Koreas, et ka sellesse suletud riiki imbub tasapisi moodne elu: paari viimase aastaga on hakatud kasutama aina rohkem mobiiltelefone, turistidele näidatakse uusi paiku ja korraldati isegi rahvusvaheline maraton. Hiina, Venemaa ja Lõuna-Koreaga koostöös on loodud erimajandustsoone, raudtee-ehitus peab varsti ühendama kõik maakonnad. Põhja-Korea tuntud liiklusreguleerijatest naised on samuti videosse jäänud aitamas lapsevankriga ema üle tee, metroovalvur isegi naeratab natuke. Ametnikud pole enam nii robotlikud.

Klipid ja fotod on üles võetud aprillis-mais 2014. Kasutatud on kiirendust ja aeglustust, digitaalset animatsiooni, animeeritud panoraamfotosid ja timelapse´i.

Rob Whitworth nimetab seda videotehnikat flow motioniks. Tahad veel üht samas tehnikas filmiklippi näha? Siin on maailmakuulsad Barcelona vaatamisväärsused samamoodi üles võetud: