Tiiu ja Taso reisid: TUNEESIA | Esimesed muljed, punaste laternate tänav, turg ja katakombid

 (14)
1. osa

Taso Erima
Tiiu ja Taso oma reisifotode taustalFoto: Priit Simson

Tiiu Ustaal ja Taso Erima on kaks väsimatut reisiselli, kes otsustasid pensionieas seljakotiränduriteks hakata — eks ikka selleks, et rohkem reisida saaks. Reisijuht avaldab valiku nende reisipäevikutest. Alustame algusest ehk mitte seljakotireisiga, vaid hoopis paketireisiga. Siin on Tiiu kirja pandud Tuneesia reisipäevik, mille avaldame kolmes osas. Head lugemist!

TUNEESIA REISIPÄEVIK
September 2004

10. september

Sõitsime välja õhtul Tallinna lennujaamast Tuneesia lennukiga. Lend pidi plaanipäraselt kestma neli tundi, aga meie jõudsime Monastiri juba 3,5 tunniga. Tegu oli tšarterreisiga, kus muidugi erilisi mugavusi ei olnud, aga isegi nii lühikese sõidu ajal pakuti süüa.

Kohale jõudsime pool kaksteist õhtul. Passikontrolli läbisime kiiresti, ootamine tekkis halli passiga vene turistide pärast.

Lennujaamas oli vastas giid, kes registreeris meie tuleku ning jaotas hotellide järgi bussidesse. Meie hotelli nimi oli Alyssa. Hotell asus linna keskusest ca 4km kaugusel. Linna keskuse all on mõeldud Tuneesia suuruselt kolmanda linna Sousse’i keskust. Saime kahese toa, millega võis rahule jääda, ilus roheline koht, keegi ei kiika tuppa. Toad on minimaalse varustusega, st ilma televiisori ja telefonita. Armastatuimad kohalikud värvid kõikjal, ka interjööris, on valge, sinine ja ookrikarva.

Seotud lood:

Kogu territoorium on puhas ja meeldiv. Ujumas käime mere ääres. Bassein on ka, aga seal käivad üldiselt pered lastega, mängib kõva muusika ning seal viibimine on tasuline.

Loe veel

Hommiku- ja õhtusöök on rahvusliku kallakuga, aga euroopa maitsele kohandatud. Tundusid minu jaoks natuke magedad toidud, kõik oli organiseeritud rootsi laua põhimõttel. Õhtusöögil pakutakse puuvilja, kooke ja veel magustoitu vastavalt valikule.

Niipalju siis hotellist ja esmasest muljest.

11. september

Kohe hommikul oli kohtumine meie giidiga, kes tutvustas pakutavat programmi, andis juhtnööre omapead liikumiseks ja rääkis kohalikest vaatamisväärsustest. Registreerisime end Sahaara kõrbe kahepäevalisele ekskursioonile.

Ise läksime kohe peale kohtumist iseseisvalt Sousse`iga tutvuma. Sõitsime linna taksoga, hind 2 dinaari (ca 23EEK).

Sõitsime vanalinna Medinasse, mis on müüriga ümbritsetud säilinud vanalinn. Väikestel kitsastel tänavatel käib vilgas kauplemine — oi üllatust, tuneeslased ei olegi pealetükkivad kauplejad. Lausa suur rõõm! Kõikjal käib vilgas tegevus, kaubeldakse nii keraamika, puidu, vase ning hõbeda toodetega, samuti ei puudu vaibad.

Uurisime vanalinna põhjalikult, ronisime mööda treppe ja panduseid ja kiikasime kõikjale, kuhu lubati. Ühe värava juures ümbritsevas müüris sattusime huvitavasse kohta. Tänav müüri ääres oli osaliselt kattuvate seintega suletud, läksime julgelt läbi ning sattusime kohalikule „punaste laternate „tänavale”. Laternaid seal muidugi polnud, aga kõik muu oli nii nagu mujal maailmas nähtu. Ise arvasin, et moslemite maailmas niisugused kohad puuduvad, aga elu on elu….

Medinast läksime kohalikke katakombe otsima. Need olid osaliselt säilinud 4.-5. sajandist. Nende otsimine omal käel võttis muidugi hulk aega ja jalavaeva, aga pärale jõudsime. Katakombid kujutasid endast maa-aluseid võlvidega käike, mõnes kohas olid laiendused nagu toad. Käigu ääres seina sees klaasi taga oli välja pandud skelette.

Õhtul jalutasime veel niisama mööda linna, ostsime ilusa Tuneesia raamatu ja mõned väiksed suveniirid.

12. september

Päev möödus pea samamoodi kui eilne. Hommikul olime natuke rannas, võtsime päikest ja proovisime merevett.

Kuna sel ajal Tiiul ja Tasol veel digifotokat polnud, kasutame Tuneesia reisipäeviku illustreerimiseks ülepildistatud paberfotosid. Pildil Sousse'i rand, pildistas Tiiu.

Üldiselt päev algab siin minu mõistes väga vara, st kusagil 6-7 vahel. Päike ei ole veel kõrgel ja pole äraküpsemise hirmu. Otsustasime peale rannaskäiku sõita Sousse’i, kus täna on turupäev. Turu nimeks on siin “souk”.

Täna vedas, õnnestus isegi bussiga kohale sõita, hind oli ka väga soodne ning sõidutati otse turuväravasse.

Kohalike hulk turul oli hirmuäratav. Turu esmamulje oli, et oleme sattunud vanakraamiturule. Vanade ja uute riiete vahel kaubeldi maitseainete, jalanõude, majapidamistarvetega. Pressisime pea väevõimuga läbi rahvamassi ja lõpuks jõudsime meid huvitavasse turuosasse, nimelt kohaliku käsitööni. Esimesena torkasid silma igasuguses suuruses karusnahast kaamelid, ehted ja keraamika.Oli ka kohalikust maavarast meeneid, ahhaaditükke ja nn. “liivaroose”, viimaseid kaevandatakse Sahaara kõrbe liiva sügavustest. Ostsime ka ühe suveniiriks, see on tõesti huvitav.

Jäime turul silma ühele kohalikule müüajale, kes kangesti oli huvitatud, kust me ikka pärit oleme. Kui kuulis, et Eestist, oli nii rõõmus, et teab küll seda kohta, tal isegi tuttav tüdruk nimega Kristi on samast kohast pärit. Maailm on tõesti väike.

Sousse'i turg. Pildistas Tiiu.

Edasi läksime Medinasse. Külastasime Suurt mošeed, mis on ehitatud 850.a. Saime käia siseõues ja uste vahelt sisse piiluda. Väga ilus koht oli veel Ribat, mis on ühtlasi kindlus kui ka klooster. Ronisime kõrgele torni otsa, kust on väga ilus vaade tervele linnale. Pilte sai tehtud parasjagu. Oma suure linnaskäigu lõpetasime jalgsimarsiga keskusest hotelli. Saigi jälle üks päev mööda.

JÄTKUB…

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

REISIJUHI TOP