Tiit Pruuli: Venemaal elavad eestlased ei vaja mitte kaitset, vaid tähelepanu, hoolt ja veidi abi

 (16)
<div>Tiit Pruuli: Venemaal elavad eestlased ei vaja mitte kaitset, vaid tähelepanu, hoolt ja veidi abi</div>
Ülem-Suetuki kirikFOTO: TIIT PRUULI

Kuidas elavad Siberi eestlased ja kuidas läksid eesti kultuuri päevad Siberis? Sellest räägib Reisijuhile Tiit Pruuli.

Krasnojarski krais elab optimistlikul hinnangul 3000 eestlast. Piir, kes on eestlane, kes eestlaste järeltulija, kes eesti juurtega venelane, on muidugi üsna keeruline. Nagu üks eesti rahvariietes kohale tulnud noor inimene ütles: meil võib olla ka nii, et ema on venelane, isa ukrainlane, aga lapsed on eestlased. Vanemad külad on asutatud juba 19. sajandi keskpaigas, kui Siberisse jõudsid tsaarivalitsuse poolt väljasaadetud eestlased, neile järgnesid vaheldumisi vabatahtlikud väljarändajad, sunnitöölised, küüditatud.

Suur osa Siberi eestlastest pole kunagi Eestis käinud, väga paljud pole enam Eestisse jõudnud peale Eesti iseseisvuse taastamist. Side Venemaa eestlastega on olnud lünklik, selle tugevdamisele on kaasa aidanud etnograafid ja keeleteadlased, näpuotsaga on toetanud Eesti riik.

Nüüd, juubeli aegu, toetas aga valitsus suurejoonelisi eesti kultuuri päevi Krasnojarskis. Kohale olid tulnud kultuuritegelased Eestist, eesti külade ja kogukondade esindajad Venemaalt, Moskva EV suursaatkonna delegatsioon eesotsas suursaadik Arti Hilpusega, terve hulk Siberi-huvilisi turiste.

Krasnojarski ümbruse tuntuim eestlaste küla on Ülem-Suetuk ja kuulsaim setode küla Haidak ehk Haida küla. Aga on veel ka setode Uus-Petseri, eestlaste Ülem-Bulanka, võrokeste Räpina ja palju muud.

Seotud lood:

Eesti Vabariigi Moskva suursaatkonna pressišeff Silver Küngas ütleb, et Venemaa regioonides Eesti kogukondasid külastades küsitakse esimese asjana tavaliselt väga lihtne küsimus: „Kuidas Eestil läheb?“. „Tihti uuritakse ka, kas elu Eestis on pärast NSVLi lagunemist paremaks läinud. Huvitavad ka konkreetsed näited palkade ja hindade kohta,“ ütleb Küngas.

Moskva saatkonna konsulaartalituse juhataja Signe Metteus lisab: Eestlased pöörduvad saatkonna konsulaartalituse poole väga erinevate küsimustega. Enamus eestlaste puhul on pöördumiste põhjusteks Eesti passi või ID kaartide taotlemised. On neid, kes taotlevad meie kaudu arhiividokumente, selgitamaks, kas nende esivanemad olid Eesti kodanikud. Meie juures korrastavad eestlased oma andmeid rahvastikuregistris: ajakohastavad elukoha aadressi, perekonnaseisu- ja sündmuseid (abielu, lapse sünd). Samuti tellitakse konsulilt erineva sisuga tõendeid (väga sageli karistamatuse tõendeid) ja rahvastikuregistrist väljavõtteid. Meie poole pöördutakse ka siis, kui eestlased satuvad Venemaal hätta ning vajavad meilt konsulaarkaitset.“

Loe veel

Venemaal elavad eestlased ei vaja reeglina aga mitte kaitset, vaid tähelepanu, hoolt ja veidi abi. Et säiliks keel, et oleks eesti kirjandust, et Ülem-Suetuki kuulsusrikka ajalooga puhkpilliorkestril oleks ikka instrumente, millel „Viljandi paadimeest“ ja „Kalle Kustat“ mängida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare