Kui palju eestlasi Tenerifel elab?

Täpselt ei tea keegi. Ma ise arvan, et see suurusjärk on 500 ja tuhande vahel — eelmisel aastal väisas meid suursaadik ja tema oli just vaadanud, et residendiks on ennast registreerinud pisut üle 400 Eesti passi omaniku. Aga ma tean päris mitmeid, kes elavad küll püsivalt Tenerifel, aga end residendiks võtnud ei ole, sest ei näe selleks vajadust.

Mida see residendiks olemine tähendab või mida see annab?

Seaduse järgi peaks ennast residendiks registreerima iga inimene, kes viibib aastast enamuse aega Hispaania Kuningriigis ehk siis vähemalt 183 päeva ja see tähendab ka seda, et ta peaks makse maksma siin jne, aga residendi staatus toob ka omad soodustused — poole hinnaga piletid Hispaania mandrile ja tagasi näiteks. Aga omajagu on tänases maailmas neid, kelle leib tuleb lauale üle interneti tööd tehes, lihtsalt lörtsise Eesti, Soome või kasvõi Iirimaa asemel eelistavad nad klahve klõbistada hoopiski õõtsuva palmi all. Kui kodumaal muru jälle haljendama lööb, topivad läpaka seljakotti ja lennukile. Et sügisel taas tagasi tulla või valida mõni muu soe paik.

Kellel sellist kaugtöö võimalust ei ole, peavad ilmselt koha peal tööd otsima, on see lihtne?

Lihtne see ei ole, aga ülemäära keeruline ka mitte. Kõige olulisem on muidugi hea ettevalmistus kõige laiemas mõttes. Inimesel võiks olla ettekujutus, kuhu ta tuleb ja mis teda siin ees ootab. Meil on küllalt seisnud keset Kompassi (Olavi Antonsi ekskursioonibüroo — toim.) olematu võõrkeeleoskusega lumehelbekesi, kes teavitavad, et nad tulid farmi tööle ja prinditagu neile nüüd tööpakkumised välja. Andmata endale aru, et töötuid noori on siin lademetes ja nad juhtumisi räägivad hispaania keelt emakeelena.

Mis sellistest siis saab?

Eks nad tšillivad mõned nädalad ringi, siis ema saadab raha ja lendavad koju tagasi. Aga ma tean ka juhuseid, kus teist-kolmandat päeva saarel viibiv eestlane on sisse marssinud restorani, kus boss on tund aega tagasi saatnud kellegi tööturule ning peale katseaega oligi töökoht plaksti olemas. Aga see on muidugi erand, töö otsimiseks peab aega varuma ja selle peale enne mõtlema, et sellel ajal on ka vaja millestki elada. Ja pidage meeles, et interneti kaudu Tenerifel tööle ei võeta, tuleb kohale tulla ja ise aktiivne olla. Ja hea uudis on mul eestlastele ka — eestlased on siinmail hinnatud tööjõud.

Miks siis?

Esiteks meie keskmine keeleoskus — suuri keeli kõnelevate rahvuste jaoks on kahte-kolme võõrkeelt rääkiv noor inimene nagu tulnukas. Teiseks õppimisvõime ja eriti –tahe. Ja siis muidugi tasapisi hääbuv oskus tunda kella ja kalendrit.

Ega Eestist tulijate seas vist kuigi palju hispaania keele oskajaid ei ole?

Iga aastaga on neid muide aina rohkem ja alustuseks piisab ka korralikust inglise keelest. Enamasti leiab tööd Tenerifel ju lõunaosas, mis elatub turismist ja on võimalik leida tööd ka hispaania keelt oskamata. Aga mõistlik on see siiski vähemalt suhtlustasandil kiiresti omandada, sest see avardab karjäärivõimalusi oluliselt.

Aga on ju ka neid, kes Tenerifel oma äriga alustavad nagu teiegi. Kas alustamine on keeruline — kas näiteks jutud hullumeelsest bürokraatiast vastavad tõele?

Siin tuleb jälle mängu ettevalmistus. Kui sa tead, mida oodata, siis on see kõik üleelatav, aga selge on see, et üks kasutumaid lauseid siinamail on: „Aga meil Eestis…“. Siin ei ole Eesti, siin on Aafrika kõrval olev arhipelaag, kus internetis saab küll juba üht-teist tehtud, aga peamine on ikka paber, täpsemalt väga palju pabereid. SL-i ehk Eesti vastes OÜ asutamiseks kulub mitu kuud ja kui on vaja veel jahmerdada litsentsidega, siis võib juhtuda, et sinna tuleb veel paar kuud otsa. Mulle meeldib rääkida ühest notariabist, kes meile muudkui kohvi pakkus, kui me juba teist tundi üht puuduolevat faksi ootasime (need masinad on siin tänase päevani üliaktiivses kasutuses). Ta nimelt ettevaatamatult poetas, et ilmselt käivad meie kodumaal asjad pisut kiiremini. Ja ma ei jätnud juhust kasutamata ja teavitasin teda, et kodumaal poleks ma selleks pidanud kodust väljagi tulema ning esimese pangarekvisiitidega arve oleks ma saanud välja saata vähemalt pool tundi tagasi. Proua ei öelnud midagi, aga tema olekust oli aru saada, et praalijaid on ta ennegi näinud, kuid nii häbematuid valevorste küll mitte. Ja kohvi meile ka enam ei pakutud.

JÄRGNEB...

Olavi koduleht, kust leiab palju head lugemist, asub SIIN!