Pean ütlema seda, et kumbki neist asjaoludest küll tuju ära ei võtnud. Kui kuum merevesi oleks ehk lõpuks oma mittejahutavusega veidi üksluiseks muutunud, siis õnneks oli tegelikult nii, et olenevalt lahest või laguunist oli vee temperatuur üsna erinev ja sai ka “külmas” alla 30-kraadises vees ujuda. Sellest siis sõna “vesi” pealkirjas — ujusime ja tegime veesporti tõesti palju.

Sõna “higi” on ka omal kohal, sest kas kujutate ette, kuidas on üle 30-kraadises kuumuses kümnete kilomeetrite kaupa jalgrattaga kimada, päike tulistamas lagipähe? Jah, see on higine ettevõtmine, aga samas ka väga mõnus.

Pisarad olid terve reisi jooksul samuti täiesti omal kohal. Absoluutselt puudusid küll kurbuse- või vihapisarad, aga härduspisaratest ei jäänud me keegi ilma. Rääkimata naerupisaratest, millesse uppusime väga õnnestunud ja sarnase huumoriga seltskonna tõttu iga päev.

Olen Tai reisist juba kirjutanud ka, näiteks SIIN kirjutan korallide istutamisest ja kilpkonnalasteaiast, kus saime ühele kilpkonnapojale ise nime panna ja ta vabadusse lasta (palju pisaraid!) ja SIIT saad vaadata, kui ilusad ja õnnelikud on Tai inimesed. Nii et kuna räägitud on juba küll, siis pigem ma ei tulnudki enam rääkima siia, vaid tahtsin lihtsalt näidata veel pilte sellest imelisest riigist nimega Tai — sest nii palju oli veel jagamata.

Vaata galeriid Tai loodusest ja loomadest ning muustki, mis tähelepanu köitis, aga mida teiste lugude juures veel jagada ei jõudnud. Arusaamatumate piltide juures ka väike kommentaar, et teaksid, millega tegu:

Reisi toetasid Tai turismiamet ja Finnair.

Jaga
Kommentaarid