Tänastel reisikülgedel tutvume maailmaränduriga, kes reisib nii palju ja niimoodi, nagu parajasti tahab. Raha seab muidugi mingid piirid, aga ignoreerime praegu seda fakti, sest materiaalsed faktorid ei pea meid siin maa peale tooma, eks ole.
Niisiis on Heini Räämet inimene, kes võtab kätte ja läheb. Näiteks jalgsi Portugali või rattaga ümber maailma sõitma. Läheb, sest tahab minna. Mulle on selline teen-mis-tahan-suhtumine alati väga sümpatiseerinud. Mina teen ka, mida tahan, sest nii on mõnus elada. Oluline on endale teadvustada, et teen-mis-tahan ei võrdu egoismiga. Jah, ma ei usu, et enda vajadused peaks teiste omadest kõrgemale seadma. Ega ka madalamale. Seostan headust võrdsuse printsiibiga. Õnneks on enamik inimesi head. Järelikult kui nad teevad seda, mida tahavad, siis on sel head tulemused, sest hea inimene tahab, et ka teistel oleks hea.
Tänases lehes räägib oma loo ka armastatud poeet (vihje: tiitel tsiteerib tema meiliaadressi) Jürgen Rooste. Veel üks hea inimene, see on selge, kui loed tema – siin muidugi kavalalt teda ennast parafraseerides – koduseid ja rajusid vastuseid reisiankeedi küsimustele. Kokkuvõttes: inimene tahab, et nii temal kui ka teistel oleks hea.
Sellise entusiastliku sammumarsiga on hea kevadele vastu astuda. Kohe ta ju tuleb. Kevadega käib alati kaasas entusiasm, mille võimalik naiivsus ei annulleeri selle võimalikke häid tagajärgi (kuigi nii kiputakse teinekord arvama), vaid hoopis avardab nende potentsiaali. Nii et tehke, mida tahate, head inimesed, ja maailm saabki paremaks!
