Aastate vältel tehtud uuringud kinnitavad, et on olemas seos ajus dopamiini vabanemise ning tendentsi vahel käituda impulsiivselt ja ohtlikult. Dopamiini liiga on seostatud ka geeni DRD4 erivariandiga, mis on olemas üht kindlat tüüp dopamiiniretseptori 7R+ alleelis.

Varasemalt on geenivarianti seostatud hasartmängurluse ja sõltuvushäiretega, kuid see võib seletada ka healoomulisemat kihu – vastupandamatut soovi reisida.

Evolutsioonibioloog Justin Garcia Indiana ülikooli Kinsey instituudist selgitab, et DRD4 geen ja sellega kaasnev lisa-dopamiin võib olla süüdlane selles, et eelajaloolisel ajal suundusid inimesed kodust välja maailma vallutama. Et leida toitu, elukaaslasi ja peavarju. Kuigi need vajadused pole enam ellujäämiseks olulised, võib sel bioloogilisel põhjusel olla seos kaasaegse rännuhimuga.

Garcia sõnul võib DRD4 selgitada, miks reisimine mõnedele inimestele nii põnev ja teiste jaoks kohutavalt õudne näib. Antropoloog J. Koji Lum Binghamtoni ülikoolist arendas mõtet edasi: „DRD4 on üks geen ning loomulikult on selle osakaal meie üldises käitumises väike. Kuid väikesed asjad ongi need, millest moodustuvad suured erinevused. Teatud määral on riskihindamine nagu peas mingi algoritmi kerimine. Erinevad geneetilised variandid tähendavad seda, et algoritm kerib erinevatel inimestel veidi erinevalt. Ja siit see algabki: erinevate inimeste peas jookseb algoritm pisut erinevalt, aidates neil otsustada, kas riskida või mitte. Ning aja jooksul lõpeb see kerimine lõpuks väga erinevate eludena.“

Niisiis, kui teised arvavad, et sa oled hull, sest tahad maailma näha, siis tea, et selle kire põhjus võib peituda bioloogias.

Allikas: travelandleisure.com