Tea oma õigusi: lennufirmad peavad erakorralisi asjaolusid reisijatele tõendama

 (1)

Tea oma õigusi: lennufirmad peavad erakorralisi asjaolusid reisijatele tõendama
Foto: Pixabay

Kuigi lennufirmad põhjendavad sageli hilinemisi erakorraliste oludega, näitab Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni Eurocontrol analüüs, et suur osa 2017. aasta lendude hilinemistest oli tingitud siiski lennufirmade endi tegevusest.

Euroopa Komisjoni määrus 261 nimetab erakorralisteks asjaoludeks midagi, mida ei oleks saanud vältida isegi juhul, kui kasutusele oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. Hilinenud, ärajäänud või ülebroneeritud lendude eest reisijatele hüvitisi nõudva ettevõtte Skycop juhi Marius Stonkuse sõnul annab tõestatud vääramatu jõud lennufirmadele tõepoolest õiguse keelduda kuni 600-eurosest hüvitise maksmisest kannatanud reisijatele.

„Selliste juhtumitena võivad arvesse minna väga keerulised ilmaolud, turvalisust puudutavad küsimused ja peidetud tootmisdefektid,“ sõnas ta. Viimastest taolistest juhtumitest võib välja tuua Agungi vulkaani tuhapilve, mis sulges Denpasari rahvusvahelise lennujaama Balil, Londoni Heathrow lennujaama turvakontrollist ära jooksnud mehe, kelle pärast peatati kõik lennud kolmandas terminalis, ning äsja New Yorki John F. Kennedy lennujaamas veeavarii tõttu aset leidnud seisaku.

„Kuigi taolisi juhtumeid esineb ehk paar korda aastas, on erakorraliste asjaolude põhjendust pidevalt vääriti kasutatud ning see on juba alates termini kasutuselevõtust 2004. aastal tekitanud segadust paljude reisijate seas,“ nentis Skycopi esindaja.

Loe veel

Tema sõnul ei anna lennufirmad lennu hilinemisel või ärajäämisel reisijatele olukorra hindamiseks piisavalt selgitusi. „Euroopa Liidu õigused kohustavad küll lennufirmasid esitama reisijatele tõendeid erakorraliste olude esinemise kohta, kuid reisijad ei kahtle tavaliselt neile antud selgitustes ning seetõttu on nendega lihtne manipuleerida,“ tõdes ta.

Lennuhüvitistega tegelevate ekspertide sõnul peavad reisijad alati nõudma lennufirmalt täpsemaid tõendeid lennu hilinemise või ärajäämise põhjuste kohta.

“Erakorralised asjaolud on hall ala ning see põhjendus ei tohiks reisijaid rahuldada. Seda, kas toodud põhjendus peab vett näiteks kohtus, kuhu hüvitiste nõuded oma lõppfaasis jõuda võivad, on esialgu raske hinnata. Seega, kui tegemist ei olnud just vulkaanipurske, lennuki aknasse või mootorisse lennanud linnu või muu ilmselge katastroofiga, tasub igal juhul esitada kompensatsiooninõue, et veenduda hüvitisekspertide abiga, et tegu tõepoolest oli erakorralise olukorraga,“ soovitas Skycopi lennuhüvitiste ekspert.

Tema sõnul võib iga juhtum muuta seda, milliseid asjaolusid peetakse erakorraliseks. „Hiljuti nägime, kuidas tehniliste probleemide osas toimus suur muutus, ning loodetavasti näeme peatselt uuendusi ka lennufirma töötajate streikide osas,“ sõnas ta.

Nimelt otsustas Euroopa Komisjon 2015. aastal, et lennuki rutiinse hoolduse käigus ilmnenud mehaanilised vead, mida lennufirmad jätkuvalt sageli „erakorraliseks“ nimetavad, on tegelikult välditav asjaolu ning lennufirma vastutab kõigi tehniliste probleemide eest välja arvatud tootmisvead. Lennufirmad peavad kompenseerima ka hilinemised, mis on põhjustatud välgutabamusest, lennuki meeskonnaliikmetega seotud probleemidest, lennudokumentide puudumisest, täiendava turvakontrolli vajadusest ning töökorralduslikest probleemidest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

REISIJUHI TOP