Sel suvel võtavad oma hoovis võõraid vastu tuhanded Eesti inimesed. Koduhoovis kohviku pidamisest on saanud nii populaarne ettevõtmine, et sel suvel ei möödu peaaegu ühtegi nädalavahetust, kui kusagil Eestimaal ei tegutseks hoovikohvikud.

Pop-up-kohvikud tärkavad sel suvel nii Peipsi ääres vanausuliste külades, kus 17. septembril toimub Sibulatee puhvetite päev, kui ka Kärdlas (7.08), Tallinna ja Tartu asumipäevadest rääkimata.

Ka Kalamaja päevade (22. mai) ajal avanevad hoovikohvikud. Praeguseks on registreerunud 61 hoovikohvikut ja pärast ametliku registreerimise lõppu avaldas soovi veel 29 kohvikut, mille avamise võimalikkuse peavad korraldajad lähiajal otsustama.

Selles kohvikutemeres on eristumine juba päris keeruliseks muutunud. Hobikohvikutest saavad poolprofessionaalsed ettevõtmised, mille tarbeks renditakse ka näiteks välitualette ja kaardimakseterminale.

Anna-Kai Tõrs, kes peab juba kolmandat aastat Kalamaja päevade ajal Jahu tänaval ArtDepoo kohvik-galeriid, ei karda, et ta hoov jääb tihedas konkurentsis tühjaks. „Kuna kohvikupäevaks paneme alati üles reisifotonäituse, siis oleme sellega alati silma torganud ja nüüdseks juba ka meelde jäänud,” ütleb ta. „Inimesed jäävad meie hoovi vahel isegi tundideks, sest kui täiskasvanuid köidab näitus ja hea toit, siis lapsi on meie kiikedelt ja liivakastist raske eemale saada.”

Noole tänaval avab teist aastat kohviku vegan Tuulike Sosi, kelle kohviku Bake Away menüü arvestab samuti taimetoitlastega. Sosi sõber on aga omnivoor, kes küpsetab pannkooke ja vahvleid neile, kel pole menüüpiiranguid. „Kohviku külastajate arvu on raske prognoosida, aga oleme valmis umbes sajale inimesele süüa tegema,” sõnab Sosi.