Taevas pole enam piiriks: kosmoseturism alustab juba järgmisel aastal
Virgin Galactic tegi septembri lõpus teise eduka katselennu ja nende lennuvahend SpaceShipTwo sai hakkama atmosfäärist väljumisega.
Paraku pole veel niipea võimalik kosmosesse sama lihtsat kui Kanaaridele sõita. Valdavale enamusele meist saab takistuseks jõhker piletihind - 250 tuhat dollarit. Muidugi hinnad langevad, aga taskukohaseks need tavapuhkajale ilmselt niipea ei saagi.
Esimeste seas plaanib kosmosesse lennata näiteks eBay endine juht Michael Blum, kes tundis puudust New Mexicos asuva Spaceport America kosmoselennujaama lähedal asuvatest luksuslikest öömajadest ja söögikohtadest. Blum kavatseb ajaloolisele sündmusele kaasa võtta ligi 30 inimest ja hea oleks tema sõnul tähistada nendega kuskil nii lendama minekut kui tagasitulekut. Blum ütles Associated Pressile, et ülirikastele reisijatele saaks kohapeal pakkuda väga luksuslikke turismiteenuseid.
Ka Eestist on end kirja pannud esimene siinne kosmoseturist, internetiettevõtja Raivo Hein. Esialgu plaanitud lennutähtaeg 2012. aastal on möödas, kuid edukad katsetused lubavad oletada, et reisijad saavad siiski järgmisel aastal kosmose oma silmaga ära näha.
Eile toimunud Wired 2013 konverentsil teatas aga Virgin Galacticu ärijuht Stephen Attenborough, et neil on veelgi kõrgelennulisemad plaanid. Kunagi hiljem tahab kosmoseturismi ettevõte pakkuda nn orbitaalhotelle ehk võimalust peale atmosfäärist väljumist kiire tagasipöördumise asemel hoopis mõnes kosmosehotellis aega veeta. Nendest hotellidest võiks veelgi kaugemas tulevikus startida kruiisid Kuule ja tagasi.
Praegu on see Virgin Galacticu jaoks veel tehniliselt võimatu, lisas ärijuht, kuid oma väga pikaajalistes plaanides peavad nad seda juba tehtavaks.
Veidi realistlikum on Virgin Galacticu plaan juba mõnede aastate pärast ülehelikiirusel Concorde´i moodsa järeltulijaga lendude alustamine. 2003. aastal lennud lõpetanud maailma kiireima lennuki asemele plaanitakse Virgin Galacticu õhusõidukit, mis lendab atmosfääri kõrgeimates kihtides, kus õhutakistus on peaaegu olematu. See teeb ülehelikiirusel lendamise ökonoomsemaks, keskkonnasõbralikumaks ja kiiremaks.
