Suur teejuht väikestele saartele


Mohni
MohniFoto: Wikimedia

Eestis on saari ja laide on nii palju, et peaaegu oma saare võib saada igaüks, kelle hing seda ihkab! Teeme ülevaate siinkohal küll nendest, kus suvel rohkem saginat on ja tõenäoliselt ka teisi inimesi kohata võib.

Hingelt suur Väike-Pakri

Väike-Pakri on igatpidi eriskummaline saar. Võtke või alustuseks kasvõi see kummaline fakt, et Väike-Pakri on tegelikult suurem kui Suur-Pakri. Väikese pindala on on 12,9 km² ja suurel vaid 11,6 km².
Esimese iseseisvise ajal moodustasid saared omaette Pakri valla.Kahe saare peale oli kokku viis küla, kus elas 1934. aastal 354 inimest ning paiknes 119 talu. Kummalgi saarel oli oma kool, kirik ja kalmistu, tegutses koduloomuuseum.
Kui pisem Suur-Pakri sai kunagi suurem olla rahvaarvult, mis ilmselt ka nimede sellise jaotuse põhjuseks oli, siis tänaseks on Väike-Pakri suurem nii ruutmeetrite kui elanike poolest.
Ja on ka suurema söömaga. Mistõttu ei peaks üllatuma, et selle suve kõige omapärasem ja kahtlemata pöörasem pop-up-restoran on Väike-Pakri saarel, kus juba teist aastat kaetakse laud keset heinamaad ja toidukunsti nauditakse looduses.
Nelja püsielanikuga saarel polegi aasta ringi restorani väga ratsionaalne pidada, isegi selleks maja ehitada, nii et toidukunstnik ja kokk Kristel Nuume katab laua keset heinamaad, mis muudab mõnes mõttes restoraniks kogu saare. Sellele vabaõhurestoranile tehakse enne esimest käiku vana traktoriga tiir peale ning viiekäigulise õhtusöögi vahel saab ise veel lühemaid avastusretki ette võtta.
Igal õhtusöögil on oma nägu, sest menüü kujuneb just sellel perioodil saada oleva tooraine ja loodusandide järgi.
Ühel õhtusöögil saab osaleda 11–14 või 22–25 inimest. Toidukunsti maitsereis saarele maksab koos viiekäigulise õhtusöögiga, paadisõiduga marsruudil Kurkse – Väike-Pakri – Kurkse ja ekskursiooniga saarel 119 eurot inimese kohta. Broneerimiseks ja lisainfo saamiseks kirjuta e-postile toidukunst@gmail.com.

Ehkki inimene on tänaseks – mõlemad Pakri saared olid asustatud rootslastega, kelle idülliline elu lõppes aastal 1940, kui kogu elanikkond sunniti kodudest lahkuma (tagasi Rootsi), külad hävitati ja saared muudeti Nõukogude Liidu sõjaväebaasiks ning Varssavi pakti maade lennuvägede õppepommitamise polügooniks - kes on saarel inimesest siiski veel haruldasemaid liike.
Pakri saarte loodus on unikaalne ning ehkki enne ja pärast suurt söömingut on mõistlik ringi jalutada, tuleks siiski hoida saarel elavaid kaitsealuseid liike.
Ja võimalik on saart külastada ka lihtsalt loodusehuvilistel, kes rikkaliku laua taha ei kipu. Laevareiside kohta (kolm juulis, üks augustis) leiab info leheküljelt: pakrisaared.ee

Pakri pank Foto: Wikimedia
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare