Seljakotirändur soovitab: mida teha, kui tunned, et oled oma reisiunistusega üksi ega tea, kust alustada?
„Oh, ja mis selle viimase tõuke siis lõpuks andis?“ uurisin mina.
„Ma olin kõik need aastad barista. Ära saa valesti aru — ma absoluutselt armastan seda tööd, aga näha kohvikus kõiki neid reisiselle… Kuulda päevast päeva nende uskumatuid lugusid ning saada siis aru, et minul pole peaaegu ühtegi lugu pajatada. Vot see lõi lõpuks ikka kõvasti näkku.“
Naerame, kuigi mõlemad teame, et selle taga on kibe tõde. Kui palju on neid, kes ka pärast viit, kümmet või viitkümmet aastat oma unistusi teoks ei tee? Olgu see siis reisimine, oma ettevõtte loomine, minugi poolest kasvõi mungaks või peaministriks saamine.
Reisimise puhul tuuakse takistusteks enamasti julguse puudumine, raha, perekonna mõjutused. Kuigi need kõik on olulised, siis arvan, et kui midagi ikkagi väga tahta, on kõik võimalik. On ju tahtejõud lõppude lõpuks see kõige tugevam jõud.
Ei saaks öelda, et mul poleks olnud ühtegi mõjuvat põhjust, miks mitte seljakott selga visata. Oh ei, mu aju oli lausa meister mõtlemaks välja kõikvõimalikke stsenaariume, mis kõik juhtuda võib ja miks ikka oleks turvalisem koju jääda. Aga lõpuks sai ikka see, mis saama pidi — mingil hetkel sai karikas täis ja tahtejõud sai hirmudest võitu.
Viisidest, kuidas juba reisides raha teenida, kirjutasin SIIN.
Sellest, kuidas lihtsalt hulga raha kokku hoida, kirjutasin SIIN. Nüüd on aga aeg rääkida sellest, kust ikkagi võtta see julgus ja tahtejõud, et enda unistused lõpuks teoks teha ning mitte avastada 30 aasta pärast, et… minu kõige põnevam reisilugu on ikka kolmandast klassist, kui loomaaias kaamel klassivennale pähe sülitas.
Kindlasti on palju lihtsam alustada siis, kui sõprade ringis leidub entusiaste, kes oskavad alguses nõu ja nippe jagada ning motiveerivad oma käikudega ka teisi. Kui sõbrad ja pere on aga mugavamad inimesed ning reisiteemadest üleliia ei huvitu, võib ka endal tahe ja julgus otsa saada. Mida sellisel juhul teha?
Õnneks on internet täis hulga põnevaid reisiblogisid, nii eesti kui inglise keeles. Tasub vaid veidi ringi vaadata ning enda lemmikud välja valida, kes loodetavasti oma lugude ja energiaga ka lugejaid tegudele motiveerivad.
Facebookis leidub hulgaliselt gruppe, mis ühendavad nii sooloreisijaid kui ka pundi kaupa rändureid — jagatakse pilte, küsitakse nõu, toetatakse ja motiveeritakse, kuigi tegemist on täitsa võõraste inimestega. Võõrastega, kes reaalsuses võivad sulle seista aga oluliselt lähemal kui nii mõnedki tuttavad, sest asuvad oma eluetapis samal positsioonil. Unistavad reisimisest, on juba reisil või on juba reisi lõpetanud ja jagavad oma kogemusi.
Eesti keeles on selleks „Reisihullude“ grupp, inglise keeles leidub tonnide kaupa teisi. Soolonaistele soovitan näiteks „The Solo Female Traveler Network“ või „Girls LOVE Travel“. Lisaks leidub gruppe, kus omavahel kontakteeruvad need, kes teevad tööd interneti kaudu ja on seega n-ö diginomaadid. Tasub otsingusse sisse lüüa ka näiteks „Backpackers“, mispeale leiab riigiti kohti, kus samuti nippe ja nõu, julgust ja inspiratsiooni jagatakse.
Lisaks internetiavarustele toimub ka päris elus hulga üritusi ja vestlusõhtuid, kus inspireerivad rändurid käivad oma tegudest pajatamas. Taaskord, veidi uurimist ja guugeldamist ning üritusi leidub kohe kindlasti nii Tallinnas kui Tartus, ehk ka mujal mõnusates Eesti linnades.
Öeldakse, et kui näed vähemalt seitse korda millestki reklaami, siis on üsna suur tõenäosus, et selle ka endale soetad. Ehk töötab see unistustega samamoodi?
Madle Timm on 24-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna. Hetkel viibib Madle Kõrgõzstanis.
Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel
blogis: https://wandersell.org/
Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/
Instagramis: https://www.instagram.com/wanderselltravels/
Inspiratsiooni, julguse, motivatsiooni ja nõu ammutamiseks võib lugeda raamatuid, blogisid, jälgida gruppe sotsiaalmeedias ning külastada erinevaid vestlusõhtuid. Foto: erakogu
