SEIKLUS JORDAANIAS | Õhtusöök kaevati maa alt välja ja maitses hästi. Telgid magamiseks olid voodi ja valgete linadega
Päev 1
Eile jõudsime Jordaaniasse, lennujaamas oli veel Iisraeli ala ja ka mobiilioperaator pakkus Iisraeli paketti — see tundus hinna mõistes täitsa mõistlik. Aga kui olime bussi istunud, siis giid soovitas nõudlikult mobiilside välja lülitada, olla vaid võimalusel Wifis ja mobiiliside alles Eestisse maandudes taas sisse lülitada.
Esimese öö veetsime lennujaama lähedal Akabas. Soovitati kindlasti hummust ja falafele süüa, paremaid mujalt ei pidavat saama.
Meie mõistes pealelõunal ehk kella 14 paiku jalutama minnes oli linn vaikne, kuid siiski leidsime koha, kus süüa. Maja poolt toodigi hummust ja lameleiba-lavašši, värsked mahlajoogid serveeriti kahjuks suhkruga. Koftad serveeriti plekist koerakausis.
Vaatasime üle ka kohaliku ranna, kuurort see ei paistnud olevat ja usaldusväärsem tundus paar viimast päikesetundi hotelli basseini ääres veeta.
Õhtul läksime taas jalutama, näha oli vaid turukaupluseid (riided — peamiselt kleidikesed — ja jalanõud) ning muidugi ohtralt vesipiibupoode. Restoranides alkohoolseid jooke menüüs ei ole, aga alkoholipoode oli igal tänaval. Seigeldes jõudsime ka nurgatagusesse kohta, kus söögikohad/hotellid oma toiduvarusid täiendamas käisid (liha, puu- ja juurviljad).
Enne õhtusööki broneerisime ära rendiauto, sest hommikul vara on plaan varakult Wadi Rumi startida. Peale õhtusööki oli ainus võimalus veini nautida hotelli terrassil. Ehitustöödest üle vaadates oli näha õhtutuledes Iisraeli ja vaatel polnud vigagi.
Päev 2
6.30 hommikusöök, ootus oli hotelli põhjal kontinentaalne, aga ületas ootusi. 7.00 start Wadi Rumi poole, kõik asjad võtsime kaasa, sest tagasi Akabasse on plaan jõuda alles eelviimasel päeval. 71km ehk üks tund sõitu, ette on broneeritud viietunnine matk ja telgis ööbimine. Ligi 800 meetri kõrguse mäenõlva vallutamine, Wadi Rumi visitor center’ist pidime läbi käima, turismipolitsei vaatas meie broneeringu üle ja meie autojuhile helistati ette. Kilomeetri pärast oli järgmine parkla, kust meid viidi kohaliku koju. Istusime tuppa, kus hakati jälle selgeks tegema, kas meil on broneering ja mis meie soov oli. Selgitasime uuesti, et soovime minna Jordaania kõrgeimasse punkti. Ruumis oli ka üks Taiwani neiu, kes oli üksi ja otsis kaaslast, aga meie plaan talle ei sobinud, sest ta soovis rohkem Wadi Rumit näha. Pidime ka menüü õhtuks valima: tuunikala või hummus. Samuti pidime otsustama, kas tagasi tuleme auto või kaamlitega. Jäime auto variandi juurde.
15 km Toyota kastikaga kestis umbes tund ja siis hakkasime mäe otsa ronima. Kõigile anti liiter vett näppu. Olime usinad ja ühe tunniga vallutasime Jabal Um Ad Dami. Kui muidu olime levita olnud tänase hommiku, siis mäetipus tuli kohe levi ja tervitussõnum Saudi-Araabiast.
Lõuna oli meile kilekotis kaasa pakitud ja piknikukohaks pakuti mägikitsede kaka kõrval lamedat kivi. Peale seda viidi meid veel vaatamisväärsusi ja päikeseloojangut vaatama.
Kella 19 paiku jõudsime laagripaika, kus oli esimene WC päeva peale ja elekter keset kõrbe. Õhtusöök kaevati maa alt välja ja maitses hästi. Telgid magamiseks olid voodi ja valgete linadega. Väga huvitav kogemus. Hommikuks anti ka graafik ette, kell 5.45 päikesetõus ja kell 7 hommikusöök, kell 8 start külasse.
Vaata galeriid Reisijuhi lugeja esimestest päevadest Jordaanias:
