Seiklus GRUUSIAS | Saime kogeda seda tunnet, mis valdas soomlasi 90ndatel Eestit külastades — kõik on nii odav!

 (8)

Seiklus GRUUSIAS | Saime kogeda seda tunnet, mis valdas soomlasi 90ndatel Eestit külastades — kõik on nii odav!
Markus koos sõbraga mägimatkalFoto: Markus Holst

Reisijuhi kaasautor Markus Holst on meile kirjutanud juba oma reisidest Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Balkanimaadesse ning rahvas nõuab juurde. Täna algab Markuse reisikiri Gruusiast, loe ja püsi lainel!

Soov Gruusiat külastada oli peas tiksunud juba pikalt, aga 2016. aastal otsustasime lõpuks sõbraga, et läheme vaatame selle Kaukasuse mäestikus asuva riigi üle. On ju Gruusia näol tegemist Eesti suure sõbraga, endise NSVL-i vennasvabariigiga, kelle väikseid samme tugevama demokraatia ja majanduse poole me alati toetada üritame.

Gruusia on meile ühes mõttes väga lähedal — ühine minevik NSVL okupatsiooni näol ning meist enamusel on olnud elus kokkupuude mõne grusiiniga või gruusia köögiga — aga samas ka väga kaugel — meie oleme end Euroopasse sisse söönud, Gruusia peab aga pidevat võitlust Venemaa mõjusfäärist välja saamiseks ning riigi territooriumist 20% on võõrvägede poolt okupeeritud. Lisaks ka geograafiline erinevus: Thbilisit lahutab Tallinnast umbes 3000 km ning riik asub täiesti teises kliimavöötmes ja keset kõrgeid mägesid. Kõik see tekitas huvi näha, kuidas elu koha peal kulgeb. Kuna tänu Eesti ja Gruusia vahelistele headele suhetele olevat eestlased grusiinide silmis väga heas nimekirjas ning Gruusia loodus oli kuuldud juttude põhjal fenomenaalne, polnudki rohkem põhjuseid riigi avastamiseks vaja otsida. Gruusias oli plaanis veeta seitse päeva. Selle aja jooksul lootsime külastada Thbilisit ja selle ümbrust, matkata Svanetis mägedes ning reisi lõpuks välja jõuda Bathumisse, et end Musta mere ääres veidi kosutada.

Seotud lood:

Vaade Thbilisile. Foto Markus Holst

Esimene päev

Esimese päeva oma reisist veetsime Thbilisit avastades. Kuigi päevast Thbilisis ei piisa, et linnast täieliku ülevaadet saada, siis esmamulje oli pigem positiivne. Hoolimata sellest, et linnas ringi liikudes hakkas silma rohkelt vanu ja lagunenud maju — eriti vaene ja räbala väljanägemisega oli linnaosa, kus asus meie hotell — siis ei olnud see üldse häiriv. Pigem tundus see kõik väga normaalne, sest tegemist on ju ikkagi lõunamaaga, kus ei saagi eeldada sellist tänavapilti nagu meil Eestis või Skandinaavias. Samas Thbilisi vahetu kesklinn oli kohati väga modernne, enamasti puhas ja paljude uhkete majadega. Linna kaunistasid ka mitmed Gruusiale omase „ristkupli“ stiilis õigeusukirikuid, millest kõige uhkem ja suursugusem on kindlasti 2004. aastal ehitatud Püha Kolmainsuse kirik. Tegu olevat kõrguselt kolmanda õigeusu kirikuga ning pindalalt ühe suurima religioosse ehitisega maailmas. Grusiinid on teadupärast väga usklik rahvas, kes võttis ristiusu vastu juba 4. sajandil, olles sellega üks esimesi rahvaid Euroopas. Väga positiivse mulje jättis ka Thbilisi metroo maksesüsteem. Oli lihtsalt vaja soetada üks plastkaart, kuhu sai hiljem masinatest või müügikioskitest raha peale laadida. Positiivseid märke ja tahet paremuse poole liikumisest oli Thbilisis palju ning vahepeal tekkis tõesti tunne, et see riik võib ühel päeval isegi Euroopa Liiduga liituda. Samas meie hotelli ümbrust vaadates tundus Euroopa Liit valgusaastate kaugusel olevat.

Loe veel

Lagunenud maju ja Žigulisid võis Thbilisis palju kohata. Foto Markus Holst

Thbilisile oli ka iseloomulik väikeste tänavaäärsete turgude rohkus, kust võis leida värskeid ja imemaitsvaid puuvilju nagu virsikuid ning ülisuuri ja mahlaseid arbuuse ja meloneid. Hinnad olid muidugi naeruväärselt odavad ja ühe meloni ostsime kahe lari ehk vähem kui euro eest. Sama võib öelda ka hindade kohta erinevates söögikohtades, kus meie tellitud road viie euro piiri kindlasti ei ületanud. Saime kogeda seda tunnet, mis valdas soomlasi 90ndatel ja 2000ndatel Eestit külastades — kõik on nii odav! Kindlasti soovitaksin ära käia ka Thbilisi kohal kõrguva Narikala kindluse juures. Kindlus taastati 1997. aastal, aga enamus kindluse müüre pärinevad juba 16. ja 17. sajandist ning sealt avaneb imeilus vaade kogu pealinnale. Kui juba jutt vaadetele läks, siis veelgi parema vaate Thbilisile leiab mäelt, kus asub Mtatsminda lõbustuspark ning Thbilisi teletorn. Sinna viib köisraudtee, aga alati on võimalus ka jala minna ning meie tegimegi Narikala kindluse juurest teletorni juurde mõnusa väikese kahe tunni pikkuse matka. Päev Thbilisis oli täpselt paras, et reisi sisse elada ja saada veidi aimu Gruusia omapärasest elurütmist ja kuigi me peatusime Thbilisis veel järgmised kaks ööd, oli meil järgnevatel päevadel plaanis linnast välja minna. Esimesel neist tahtsime külastada Gruusia vana pealinna Mtskhetat, kaljudesse rajatud iidset linna Uplistsikhet ja kõigi eestlaste suure sõbra Stalini sünnilinna Gorit. Teisel päeval oli soov näha Gruusia vahest kõige kuulsam ning kõrguselt kolmas mägi Kazbek. Kokkuvõtvalt, Thbilisi oli väga lahe, aga suurem seiklus alles algas!

Järgneb…

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare