Mõne aasta eest võis olla üpris kindel, et välismaal kiiruseületamisega liikluskaamera pildile jäämine ei too reaal- set trahvi, kuid nüüd on olukord hakanud muutuma ja trahviteated ka postkasti jõudma. See aga ei tähenda, et neid ära makstaks. Välisriik ei saa trahvi sundtäitmist nõuda, mis teeb trahvi tasumise põhimõtteliselt vabatahtlikuks. Sama lugu on välismaalastega, kes Eestis liiklusreegleid rikuvad. Suure bürokraatia tõttu ei edastata neile Eestist palju trahve.

Välismaalastelt trahvi sissenõudmise puhul on ka politsei- ja piirivalveameti käed seotud. „Meie seadused on välismaalaste koha pealt suhteliselt hambutud,” sõnas vandeadvokaat Indrek Sirk. Trahvi sundtäitmine käib kohtutäiturite kaudu, kes saavad sisse nõuda ainult neilt, kes on Eestis, ka välismaalastelt, kel on siin näiteks arvelduskonto või kinnisvara, selgitas ta. Sirki sõnul ei saa lihtsalt läbisõidul olevale turistile sundtäitmist määrata.

„Seaduskuulekas inimene maksab määratud trahvi ära olenemata sellest, kas see on saadud kodumaal või välismaal,” lausus justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika valdkonna rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja.

Sirki sõnul maksavad välismaal rohkem liikuvad inimesed mõnekümne euro suurused trahvid ikkagi ära, sest hilisemad sekeldused politseiga tekitaksid asjatuid probleeme. Makstud trahvidega saab vältida paljude riikide riigipiiri erikorda, kus maksmata trahviga juhti ei lasta üle piiri enne, kui trahv on makstud. Paiguti võidakse isegi auto või juhiluba trahvi tasumiseni hoiule võtta.

Laurendt-Hanioja aga märkis, et kui trahvi ei ole tasutud, on karistaval riigil võimalik trahviotsus Eestisse saata, kus kohus selle tunnustab, ja järgneb täitemenetlus Eestis. Ta lisas, et välismaalasele Eestis määratud rahaline karistus või rahatrahv on samal alusel võimalik talle elukohariiki n-ö järele saata.