Selle sammu kaubandusväliseid eesmärke oli kontrollida paremini põhjarahvastikku, koguda makse, pidada kohtuistungeid ja levitada kristlust. Sel ajal polnud Jokkmokki küla veel olemaski, küll aga olid juba viikingiaegadest pärit traditsioonilised kaubateed. Ühel neist teedest asus ka Jokkmokk.

Alguses peeti laatu jaanuari lõpus ja need kestsid paar-kolm nädalat. Eelmise sajandi 1930ndatel jõuti kahe-kolmepäevaste laatadeni. See, et laata peeti keset talve, oli ka üsna loomulik. Just siis sai üle külmunud jõgede ja järvede kõige hõlpsamalt kokku tulla ning muud talitused ei seganud kauplemist-pidutsemist. Praegu kestab korraliku kultuuriprogrammiga laat Jokkmokkis kolm päeva ja see avatakse veebruari esimesel neljapäeval. Juba aastakümneid tagasi tehti sellest suur turismiatraktsioon. Selle tõestuseks on numbrid – laada ajal mahutab 3000 elanikuga linnake kümneid tuhandeid huvilisi. Järgmine Põhja-Euroopa suurim laat toimub 2.–4. veebruarini 2017.

Allikas: Tiit Pruuli, ajakiri GO Travel