Reisinõuanne: elamusreisiga pilvede peale või hoopis mäehaigusega tilgutite alla?

 (3)
Reisinõuanne: elamusreisiga pilvede peale või hoopis mäehaigusega tilgutite alla?
Foto: (CC) Aatlas / Pixabay

Eesti puhkajate seas koguvad aina enam populaarsust eksootika- ja seiklusreisid, mis on tavalisele pakettreisile huvitavaks vahelduseks. Erilisemate reisielamuste otsimisega koos on aga sagenenud ka tõsised haigestumised ja traumad. Mida teha, et halvast olukorrast võimalikult hästi välja tulla?

Seesami arendusosakonna juhi Kaie Heido sõnul on nende praktikas viimasel ajal muude juhtumite hulgas tõusnud mäehaiguse esinemissagedus, kuna inimesed ei ole näiliselt leebe harrastuse tagajärgedest piisavalt teadlikud.

Kui varasemalt ostis seikluslikuma reisi pigem noor adrenaliinijanune turist, siis nüüdseks on eksootikareisid igas vanuses ja taustaga inimeste jaoks ihaldatud puhkamisviis. Mägimatkamine võib tunduda üsna leebe harrastusena, kuid selle tagajärjed võivad olla vähese teadlikkuse ja ettevalmistuse tõttu arvatust tõsisemad.

"2014. aastal toodi mäehaiguse tõttu helikopteriga mäelt alla mitu Seesami klienti, kes peale kohest haiglaravi õnneks tervenesid. Keskmine kahjusumma selliste juhtumite puhul on aga olnud ca 8000 eurot või rohkem, millest suure osa hõlmab erakorraline helikopteritransport ja mitmepäevane haiglakulu,“ rääkis Heido.

Mägimatkamisega seotud juhtumeid on kõige enam toimunud Nepalis ja selle lähiriikides. „Kui vaadata reisikorraldajate populaarsemaid mägimatkade sihtkohti, siis enim ringreise toimub just Peruusse ja Nepali. Ehkki näiteks Seesami ohtliku harrastuse kindlustuskaitse tagab kaitse kuni 5000m kõrgusele matkamisel, hõlmavad reisid endas reeglina mäkke tõusmist pea 5000m kõrgusele või isegi kõrgemale, mistõttu tuleks teada, millisele kõrgusele matk viib ning ennast mägimatkamise ohtudega hästi kurssi viia, et trauma või haigus reisi ei rikuks,“ selgitas Heido.

Seotud lood:

Mida kujutab endast mäehaigus?

Foto: (CC( Aatlas / Pixabay

Mäehaigus (Accute Mountain Sickness ehk AMS) tähendab otsesõnu kõrgusest tulenevat haigestumist. Kehv enesetunne võib avalduda piirkondades, kus kõrgus merepinnast on üle 2500m. Esimesed kerged sümptomid on nõrkus, peavalu, pearinglus, iiveldus või oksendamine, hingeldamine ja häiritud uni.

Loe veel

Halvimatel juhtudel inimene ei mõista, mis on kehva enesetunde põhjuseks ja kui eelnevad teadmised puuduvad, siis ei oska ka sellele tähelepanu pöörata.

Kindlasti soovitatakse selliste sümptomite esinemisel pidada nõu oma giidiga. Ka Eesti arstide soovitused matkajatele on tõusta rahulikult omas tempos, juua piisavalt vett (3-5 liitrit päevas), süüa süsivesikurohket toitu (rasvane toit on kõrgustes organismile raskelt seeditav), puhata ja magada piisavalt.

Ei maksa ennast liiga tagant suruda ja iga hinna eest üles rühkida. Saatuslikumad juhtumid on lõppenud surmaga, mille põhjuseks kopsu- või ajuturse.

Ehkki mägimatkamine ei kvalifitseeru harrastusena väga ohtlike alade hulka, tuleb silmas pidada mõningaid olulisi nüansse, et reisil oma elu ja tervist hoida:

- Enne reisile minekut uuri reisikorraldajalt millal, kuhu ja kui kõrgele mäkke ronitakse.
- Vajadusel pea nõu mäespetsialistiga, otsi infot internetist ja küsi soovitusi paremaks toimetulekuks.
- Reisil olles hinda oma füüsilisi võimeid adekvaatselt. Kui tunned, et ei jaksa teistega samas tempos püsida, uuri giidilt, kas on võimalik baaslaagrisse jääda või rahulikult ise aeglasemalt edasi liikuda.
- Joo kindlasti vett, tarbi süsivesikuterohket toitu. Arvesta, et temperatuuri ja koormuse tõusuga võib päevane energiavajadus tõusta 6000 kilokalorini.
- Puhka piisavalt ja ära tarbi alkoholi.
- Kasuta kõrge UV-faktoriga päikesekreemi ja silmade kaitseks päikeseprille.

Kasutatud allikad mäehaiguse kohta: Pärnu Haigla koduleht, Matkaliidu koduleht.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare