Reisimise hämar varjukülg: mida peaksid teadma ajavahega kohanemisest?

 (1)
Reisimise hämar varjukülg: mida peaksid teadma ajavahega kohanemisest?
Foto: Vida Press

Reisida ja uusi paiku näha on kahtlemata väga põnev, kuid samal ajal paraku ka väsitav. Üks reisiväsimuse peamisi põhjuseid on ajavahega harjumine - see on organismile küllalt suur ettevõtmine ning ei toimu kõigest hetkega.

Küllap on kõik, kes käinud kaugematel reisidel, kogenud probleeme, mis tekivad ajavahega ümberkohastumisel. Hea Une Keskuse neuroloog dr Katrin Põld jagab mõningaid nõuandeid, kuidas reisides ajavahega kiiremini harjuda.

Dr Põld ütleb, et on väga normaalne, et üle mitmete ajavööndite rännates tuntakse end üsna kehvasti. „Ajavööndid võeti kasutusele umbes 100 aastat tagasi ning seda tehti puhtalt ärilistel ja majanduslikel kaalutlustel ehk selleks, et optimaalselt kasutada päevast aega. Ajavöönditel pole seega mitte midagi ühist meie füsioloogiaga ning sellepärast ei peagi me end pikkadel reisidel erinevates ajavööndites rännates kuigi hästi tundma," selgitab ta. „Ajavahega harjumiseks võib minna kuni nädal."

Säti end varakult uude aega

Doktor soovitab enne kaugemat reisi juba aegsasti nihutada magamamineku kellaaega sihtpunkti ajavööndi järele. Kõige problemaatilisemad on tema sõnul just ca nädalased reisid - selle aja jooksul harjud ära juba uue ajaga, kuid siis koju tulles tuleb omakorda hakata ümber kohanema koduste kellaaegadega. „Kui lennata teise riiki näiteks kolmeks päevaks, siis ei ole üldse soovitav hakata end kohaliku ajaga harjutama. Seda nippi kasutavad ka piloodid ja stjuardessid, kes püüavad püsida selle maa rütmis, kus nad on eelnevalt olnud," räägib neuroloog. „Tasub ka teada, et paaritunnine ajavahe ei põhjusta erilisi probleeme, kuid näiteks 5-tunnise vahega harjumine võtab juba aega."

Seotud lood:

Kaugemat puhkusereisi planeerides peaks nihutama oma magamamineku aega vastavalt sellele, kas reisitakse itta või läände. „See aitab oluliselt vähendada ajavahega kaasnevaid ebameeldivaid füüsilisi aistinguid, mida tunneb praktiliselt iga inimene," ütleb doktor. Nendeks võivad olla väga suur päevane väsimus, samas võimetus uinuda öösel, üleüldine tahtejõu puudumine, ka isu muutused või isegi seedehäired. Sportlastel võivad just ajavahega kohanemisraskuste tõttu alla minna ka sooritustulemused. See võib kogenematut sportlast välisriigis toimuval võistlusel tõsiselt üllatada ja sellepärast on mõistlik minna juba varakult uue ajaga aklimatiseeruma.

Hommiku- ja õhtuinimesed kohanevad erinevalt

Inimesed jagunevad laias laastus hommiku- ja õhtuinimesteks ning nad kohanevad ajavahega erinevalt. Varajane ärkaja tunneb end paremini itta lennates, hiline uinuja aga lääne poole reisides.

Loe veel

Pole ehk üllatus, et vanemad inimesed harjuvad uue ajaga raskemalt - see võtab neil kaugem aega ning nad võivad kannatada eelpool nimetatud sümptomite all rohkem. Seevastu lapsed kohanevad kiiremini. „Võimalik, et siin mängib rolli ka see, et lapsi ei kammitse sotsiaalsed tegurid - kui laps on väsinud, siis ta võib jääda magama. Aga täiskasvanud inimene ei saa keset tööpäeva äkki uinuda, mis siis, et alles eile elas ta ajas, kus sel ajal oli juba öö," ütleb Põld.

Kuidas ennast reisil ja pärast reisi aidata?

Pikkadel lennureisidel võiks proovida magada ainult siis, kui on öö selles kohas, kuhu sa reisid. Vastasel juhul mitte, sest siis läheb unerežiim täiesti sassi. Lennukis magamine on muidugi väga ebamugav, sest ega seal üldiselt magamiseks ruumi pole, õhk on kuiv ning peal pool pilvi särab ere päike. Lennukis magamist peetakse ka unerežiimile ebasoodsaks, välja arvatud juhul, kui lend langeb ajale, mil sihtkohas on öö.

Kas võiks võtta unerohtu? „Jah, miks mitte. Kui soovime uinumist soodustada, et reis valutumalt üle elada, siis ei näe ma unerohu võtmises midagi halba. Selle võiks küll ehk võtta sisse juba enne turvakontrolli, sest ravimite kaasavõtmisel on omad piirangud. Paljudel inimestel aitab väike rahusti lennuärevusega paremini toime tulla," sõnab dr Põld.

Uues ajavööndis võib oma bioloogilise kella kohaliku ajaga sünkroniseerimiseks õhtuti kasutada kehaomast pimedushormooni - melatoniini. Seda võib kasutada ka koju naastes, kui on taas vaja harjuda uue ajavööndiga.

Kaugelt reisilt tagasi tulles soovitab doktor jätta endale mõned päevad kohanemiseks, mitte tormata kohe järgmisel päeval tööle. Samuti oleks mõistlik juba reisi lõppfaasis hakata vaikselt uinumise kellaaega nihutama kodusesse rütmi. Oluline roll on aklimatiseerumises ka õigel toitumisel. Reisiks valmistudes ning peale reisi soovitavad mõned reisimeditsiini eksperdid ajutiselt rakendada ka valgurikka hommikusöögi ning süsivesikuterikka õhtusöögi strateegiat.

Kui palju reisimist on veel nii mõistlik määr, et see tervisele ei hakka, ei ole võimalik otseselt öelda, sest see on väga tunnetuslik. Ajavahega seotud probleeme ei teki enamasti siis, kui reisida aeglaselt, näiteks auto või laevaga.

Lastega reisides tuleks arvestada, et laps ei ole väike täiskasvanu ja kui vähegi võimalik, peaks talle võimaldama harjunud ajal und ning ka toitumisrežiim võiks olla sarnane kodusele. „Muidugi on see teel olles keeruline, kuid püüdma peab. Ja kindlasti tuleks reisile kaasa võtta lapse lemmikmänguasi või kaisuloom, sest see aitab hoida turvatunnet ka võõras keskkonnas," sõnab Põld.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare