Reisima minnes ei maksa tervisega riskida
Eestimaa suveilm meelitab otsima soojemaid paiku puhkamiseks ja akude laadimiseks. Et puhkus turvaliselt mööduks, tasub reisikotti pakkides meeles pidada ka sihtkohamaal oodata võivaid terviseohtusid.
Eriti oluline on terviseriskide hindamine siis, kui reisid väikeste lastega. Võõral maal arstiabi otsimine võib olla keerukas ja närvesööv ning kõikides maades ei pruugi arstiabi olla samal tasemel kui see, millega kodumaal harjutud.
Reisiapteeki tuleks pakkida palavikualandajad ja allergiaravimid, eriti sellisel juhul, kui varem on esinenud allergilisi reaktsioone näiteks putukahammustusele. Kaasas peaksid olema ka lihtsamad vahendid kõhulahtisusega toimetulekuks (Sorbex, Smecta, probiootikumid) ning haavapuhastusvahend ja plaastrid.
Kindlasti peab kaaluma sedagi, kas ja kuidas oled kaitstud sihtkohamaal esinevate raskemate nakkushaiguste vastu. Kõige sagedamini haigestutakse reisil soolenakkustesse (rotaviirusenteriit, salmonelloos, düsenteeria ehk šigelloos, kampülobakterenteriit), mis levivad saastunud vee, toidu ja käte kaudu.
Rotaviirusevastane vaktsiin on selle aasta juulist Eesti vaktsineerimiskalendris, esimese doosi saavad imikud kahekuuselt. Enamik Eesti lapsi on selle haiguse vastu siiski hetkel vaktsineerimata ja haigus on ohtlik eriti alla kaheaastastele lastele.
Samal teel levib ka A-hepatiit, mille vastu on võimalik end vaktsineerida, kaks vaktsiinidoosi annavad eluaegse immuunsuse. Kollapalaviku endeemiliste levialade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne riskipiirkonda saabumist
Reisid eksootilisematesse sihtkohtadesse
Juhul kui reis viib eksootilisemasse sihtkohta, on hea teada, et mitmes Aasia ja Aafrika riigis (Pakistan, Afganistan, Kamerun, Süüria, Iraak, Iisrael, Ekvatoriaal-Guinea, Etioopia, Nigeeria, Somaalia) võib esineda poliomüeliiti ehk lastehalvatustõbe.
Juhul kui teid ei ole viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu või see ei ole dokumenteeritud, tuleks lasta end poliomüeliidi vastu vaktsineerida 4 nädalat kuni 12 kuud enne nimetatud riikidesse reisile siirdumist ning teha sissekanne vaktsineerimise kohta rahvusvahelisse vaktsineerimispassi (ingl k International Certificate of Vaccination or Prophylaxis), mis tuleb reisile kaasa võtta.
Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaariaprofülaktikasse. Igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte, mis on paraku üksikjuhtudel ka surmaga lõppenud. Malaaria vastu ei ole vaktsiini, kuid võimalik on tablettprofülaktika.
Mitmetes Euroopa riikides (Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa) on viimastel aastatel tõusnud haigestumine leetritesse, mistõttu on ohustatud kõik, kes pole seda haigust põdenud või selle vastu vaktsineeritud. 2013 haigestusid kaks Eesti vaktsineerimata last Tais. On oluline teada, et esimese doosi leetri-mumpsi-punetiste vaktsiini saab laps alles 1-aastaselt.
Väga oluline teha iga kümne aasta tagant difteeria-ja teetanusevaktsiini tõhustusdoos.
