Puuturism sobib Eestile hästi - vaata, milliseid puid soovitavad arboristid külastada

 (6)

Puuturism sobib Eestile hästi - vaata, milliseid puid soovitavad arboristid külastada
Viiralti tamm talvel.Foto: (CC) Ilme Parik / Wikipedia

Eesti Arboristide koda, mis kutsub üles hääletama Aasta Puu lehel Orissaare tamme poolt, soovitab puudele ka muul ajal rohkem tähelepanu pöörata, kui ringi reisitakse. Sellel reisistiilil on ka oma nimi – puuturism.

Puuturism kogub populaarsust, sest inimesed mõistavad üha enam, et ka puu on väärtus. Eestis on palju tuntud ja vägagi vaatamisväärseid puid, mis on jõundud nii kuulsatele maalidele kui rahatähtedele.

Ajaloolise puu juures tehakse peatus ning käiakse vaatamas meist kõigist palju vanemaid Eesti elanikke, kes on näinud vaheldumas mitmeid sajandeid.

"Inimesed on üldjuhul selles masina ja Interneti ajastus jäänud looduskaugeks. Nii Aasta Puu konkurss kui ka puuturism on võimalus esile tuua unustuste hõlma kaduvat maailma,“ lausus MTÜ Arboristide Koda esimees Heiki Hanso, „puutuure saaksid teha koolid ja turistid ning loomulikult kõik teised huvilised.“

Eesti kliimas tema sõnul küll lõunapoolsete maade ja kliimadega võrreldes väga suuri puid pole, aga sellest hoolimata on meilgi vaatamist ja põnevate legendidega puid palju.

Allpool on nimetatud mõned tuntuimad puud, mida Eestis tasub külastada. Need on pärit Eesti puuturismi kohta infot jagavalt veebilehelt www.arboristidekoda.ee, kus vastavat sektsiooni pidevalt täiendatakse. Samal lehel on ka kaart puuturismi vaatamisväärsuste asukohtadega.

Loe veel

Tammepuu Orissaare jalgpalliväljakul

Tamm Orissaare staadionil. Foto: (CC) Villem Lüüs / Wikipedia

Kas kuskilt mujalt maailmast võib leida jalgpallistaadioni, mille keskel kõrgub paarisaja aasta vanune tamm? Ei vist. Orissaare poistele ja tüdrukutele on see aga igapäevane. Kuid mitte turistidele, kelle bussid tihti spordiväljaku veerel seisma jäävad ja uudistajate käed fotoaparaatide järele haaravad.

Seesama puu kandideerib praegu ka Euroopa Aasta Puu 2015 tiitlile. Toetada saad, andes oma hääle siin: http://www.treeoftheyear.org/Letosni-rocnik/Dub-na-fotbalovem-hristi.aspx#tree

Rava tammik

Eestis võeti esimesena looduskaitse alla Rava tammed Järvamaal (1936). Praegu moodustavad need puud Rava maastikukaitseala südamiku.

Rava tammikus kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd.

Rava tammiku servas asub suplus- ja puhkekoht.

Pühajärve sõjatamm

Võimas tamm on saanud nime nn Pühajärve sõja järgi 1841. aastal. Tamme lähedal toimus lahing tsaari sõdurite ja mässavate talupoegade vahel.

Tamme ümbermõõt on infotahvli andmete järgi 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300-400 aastat. Tamm on looduskaitse all.

Tamme Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm Võrumaal Urvastes on Eesti jämedaim tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 825 cm (mõõdetud 2001) ja vanus on umbes 700 aastat. 

Puu kohta on palju pärimusi, mille järgi elanud tüves tulejumal, puu olevat istutanud aga Karl XII. Tamme-Lauri tamm kaunistas meie võimsaima põlispuuna ka kümnekroonist rahatähte.

Täri pärn

Eesti vanim (umbes 400 a) ja jämedaim (ümbermõõt rinnakõrguselt 6,9 m) harilik pärn. Pärimus räägib, et kui käsi selle pärna pahkadel hoida, annab ta kätele tervendava jõu. Oma inimesetaolise väljanägemise tõttu mõjub see puu pärnade ja vahest isegi kõikide puude elatanud esiemana. Asub Saaremaal Mustjala vallas Liikülas.

Kernu kadakas

Kernu kadakas. Foro: (CC) Iifar / Wikipedia

Kernu kadakas on kõige jämedam kaitsealune keerdkasvuline kadakas Eestis. Seitsme keeruga kadaka tüve ümbermõõduks mõõdeti 1997. aastal 128 cm (1,3 m kõrguselt) ja kõrguseks 4 m; vanus umbes 300 aastat. Looduskaitse all 1936. aastast.

Legendi järgi olevat puu Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII – seetõttu on puud nimetatud ka "Rootsi kuninga kepiks".

2013 a. kevade seisuga on kadakas kuivanud. Puu asub Tallinn-Pärnu maantee ääres Kernus.

Kloostrisaare tammed

Pühajärve külas asuvad kaks püha puud: ühe puu ümbermõõt 545 cm, puu kõrgus 23 m, vanus hinnanguliselt 600 aastat; teine puu 477 cm ja 26 m, vanus hinnanguliselt 400-500 aastat.

Polli tamm

Puu on halvas seisus - seest põlenud. Viljandimaal Paistu lähedal asuva Tamme kõrguseks on mõõdetud 20 meetrit ja tüve ümbermõõduks 626 cm. Ligikaudseks vanuseks on 430 aastat.

Salve tamm

Valgamaal Helme vallas Patküla külas asuva tamme ümbermõõt on 536 cm (1,3), kõrgus 20 m. Ohvripuu vanus on hinnanguliselt 550-600 aastat.

Pältre lühterkuusk

Pältre lühterkuusk. Foto: (CC) Vaido Otsar / Wikipedia


Võrumaal Misso vallas Pältre külas asuv puu meenutab hiiglaslikku lühtrit küünalde jaoks, sellest ka lühterkuuse nimi. Pältre kuusk on Eesti lühterkuuskedest vägevaim, 11 ladvaga puu. Puu hargneb 1,5 m kõrgusel 9-haruliseks, kõrgemal hargneb veelgi. 

Eesti kaunima lühterkuuse kõrgus on 25 m, ümbermõõt 0,8 m kõrguselt 3,4 m ja võra läbimõõt 19-20 meetrit.

Sipa ohvripärn

Sipa ohvripärna tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m, kõrgus 13 m. Oletatavalt 600-aastane Sipa pärn on Eesti jämedaim pärn.

Rahvapärimuse järgi on see armastuse puu. Pärna tüve sisse on osalisel kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m). Veel 19.saj käidi kivile ohvriande viimas. Sipa pärn asub Sipa külas keset endist põllumaad, Märjamaalt Koluvere suunas sõites paremat kätt. Märjamaa-Koluvere maantee ääres on teeviit.

Viiralti tamm

Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim puu. Foto: (CC) Abrget47j / Wikipedia


Eduard Viiralti poolt graafilisel lehel “Viljandi maastik” jäädvustatud Tamme-Koori tamme ümbermõõt on 5,33 m, kõrgus 12 m, umbes 400 aasta vanune. Asub Viljandimaal Vana-Võidu külas.

Ülendi ohvripärn

Püha pärn Hiiumaal Ülendi külas oli tuntud ravitseva puuna - abistajaks paisete ja nahahaiguste vastu.

Puu põletati 22. septembril 1989. aastal, kuid vana tüvi ajab uusi võsusid edasi.

Puu kõrgus on u. 5 m, tüve ümbermõõt u. 6 m.

Ranna tuhandeaastane ohvritamm

Rannamõisa tuhandeaastase tamme (ka Kodavere tamm, Rannaküla tamm, Ranna ohvritamm, Rootsiaegne tamm) ümbermõõt on 4,7 m, kõrgus 15 m, vanuseks loetakse 400 aastat. Põlisest ohvritammest on säilinud vaid üks haru. Asub Aovere-Kallaste-Omedu maantee ääres.

Ilumäe Hiieniinepuu

Ilumäe Hiieniinepuu. Foto: (CC) Ilme Parik / Wikipedia

Ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis Ilumäel.

Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20. sajandi algul sellele puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis endal läheb ka hästi.

Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

REISIJUHI TOP